õues käies sai sooja sisse. päeval eriti, aga ega nüüdki külm olnud.
kui ma hispaania keelest sõbranna hoovi, kuhu ma oma lapse mängima olin jätnud, jõudsin, saingi sealt hoovist batuudilt kätte poolmärja lapse. sokid, millest ma vee välja väänasin, oli ta taibanud jalast ära võtta.
ja siis küsis mult, et ‘emme, kas ma tegin midagi valesti?’.
ei, muidugi ei teinud. sest ma mäletan oma lapsepõlvest ka neid sooja vihmaga päevi-õhtuid, kui sai vihma käes õues olla ja ei olnud külm. see on ju täiesti eriline lõbu meie kliimas – sest isegi suvel kipuvad vihmad ikka jahedad olema. mul on hea meel, et selle sooja linnakevade kiuste sai ta mõne tunni väljas vihma käes möllata.
tagasi õnnestus ka sõita kuival hetkel. umbes kolm kilomeetrit on see ots.
Päev: 13. mai 2010
kolmeteistkümnes
ma peaksin vist akna lahti tegema, et tuppa sooja saada. kuigi kraadi järgi pole siin ka külm. ometi on mul külm, hullult.
õue minnes ei oska riidesse ka panna. alles oli mingi täiesti külm, nii et ei lähe ju poolpaljalt õue. kuigi vist peaks hakkama harjutama.
ja õhtul ei saa ka midagi teha. hakkasin plaanima ennist, kuid siis meenus, et mul on veel ju kursused. nii et laps saab jälle õhtu läbi toas passida. vastikult hakitud päev, lõunal on tal trenn. aga no ise olen sellised valikud teinud.
samas, kui mulle eile tundus, et ma ei ole väga tõbine, siis täna tundub taas, et ikka olen küll.
muidu on kõik hästi. vist.
ainult päike võiks ka olla.