magama jäädes oleksin nagu kusagil mujal.
see tuba poleks nagu minu tuba ega see voodi nagu minu voodi. kusagilt kostvate häälte peale mõtlen, et huvitav, mis seal koridoris toimub. läheb mõni hetk tajumaks, et see on kõigest mu kass kõrvaltoas ja ma olen oma voodis.
peale seda ei tule tükk aega und.
hommikul ärkan ehmatusega, et miks äratus on kell 8 ja et laps on nüüd kooli hilinenud.
siis meenub, et täna peabki hiljem minema ja kõik on korras.
