sel nädalavahetusel (mis pole veel üldse läbi) on suhteliselt palju ära tehtud.
suurim asi on uus köögikraan. vana lasi kusagilt mehhanismi vahelt vett läbi aegajalt; mingit loogikat ma ei täheldanud asjas. päris ebameeldiv. samas pidas see noname köögikas vastu kauem kui Orase duisegisti, mis sai vahetatud juba mõni aasta tagasi.
seekord sai kööki ka siiski valitud mitte lausa paarisajakroonine, vaid korralikum. eks paistab, kas on vahet 😛
nädalavahetuse söögiteemade alla käib üleeilne pitsa (millest väga head pilti polegi) ja eilne kanajäätmete ärasöömine (retsepti ma ilmselt panen mingi hetk kokkajasse). kaks hommikut muna ja peekoniga ka, minu panus seisnes peamiselt ärasöömises 🙂
eilsesse läheb veel kirbuturg ja paar vanakraamipoodi. ‘saaki’ oli ka piisavalt. vannitoapeegli kohale lamp näiteks (aga enne peaks peegli seinale ka panema ikka, 8 aastat on niisama kraanikausile nõjatunud) ja korralik fliis+tuulejope (kantavad eraldi ja koos) lapsele. pluss veel paar vidinat. raha kulus muidugi kordades vähem kui poest ostes.
kusjuures nt kirbukal ma ei viitsigi riideid väga vaadata, kui midagi just lausa silma ei torka. muu träni on huvitavam.
ja Mööbeldajast leidsin ühe väga nunnu tooli, mis jäi küll ostmata. aga ma ei vihja, milline see on, sest äkki siiski..
ning kuna laps nõudis kinno, võtsime eile õhtul Avatari ette. no et 3D ja Cinamon ka. seal ma ei olnudki käinud.
kõigepealt siis see, et ostsin piletid netist ära ja see oli maru mugav. ei mingit sabatamist – seda enam, et mingit näksi me ei lisanud kinole (ja kui mõni ei saa Cinamonis käia, kuna seal on Pepsi, mitte Coca, siis mulle meeldib sedapidi rohkem). regasin end piletit ostes boonusklubisse ka ja soodustus hakkas kehtima kohe. kaardi võtsin välja peale seanssi, kui rahavast kassades ei olnud enam. ning kinno sisenedes näitasin vaid SMS-i piletiga. väga mõnus.
film, noh, nagu igal pool kirjutatud, lugu polnud just suurem asi (kuigi hollika kohta siiski oli seal paar mõnusat momenti, nt näitamine, kui rahale orienteeritud on suur osa inimesi ja kui vähe me mõtleme seostele enda ümber), kuid 3D oli tõesti päris hea. laps muidugi ütles, et lugu oli jah rohkem täiskasvanute oma, kuid ikkagi meeldis talle.
pilt on reedeõhtust. video läks aia taha, minu rumaluse tõttu 🙁
Kuu: veebruar 2010
hall
täiesti ootamatult ei suutnud eile uinuda.
tavaliselt tähendab see seda, et pea on mõtteid täis – aga seekord ei olnud sedagi. ja ka hullu segavat köha ei olnud. und lihtsalt ei tulnud.
isegi peale palderjanitableti sissevõtmist kulus veel hulk aega, enne kui uinusin.
selle juures on kummaline ka see, et ma ei ole täna kuidagi eriti väsinud olemisega. teisalt on jälle üsna tujutu olemine – ehk siis väljendub vähene magamus selles hoopis?
telefonidega olen jõudnud seisu, kus soovitatakse lihtsalt teise tootja telefone proovida. nojah, oleks siis võimalik niimoodi paariks nädalaks laenata..
horoskoope tänaseks
You’re all done being patient, understanding and wonderful. As of now, you’ll be thinking more along the lines of what you need. Don’t feel guilty. It’s about time.
You’ve just noticed that no one you work with has the faintest idea of how to do their job. Is it you? Absolutely not. Is it them? Maybe — but then, it might also be that you’re just not communicating well with each other. Either way, go home early. It’s really best.
telefonimüstika
mina, kellel on alati olnud tehnikaga suhteliselt hea läbisaamine, olen nüüd langenud mobiiltelefonide müstilise vandenõu ohvriks.
kusagil vana aasta sees sain helistajatelt mõned teated, et mu telefon ei ole aegajalt kättesaadav – ometi oli telefon siis alati sees ja kusagil mu lähikonnas. nii on see vahelduvalt olnud siiani.
aga otsustasin asja ikkagi käsile võtma.
mobiilioperaatorfirmas on üks tuttav, kes võttis mu kaebust tõsiselt ja pandi mu logi jälgimisele. saatsin ikak infot, kui jälle kuulsin, et pole kättesaadav olnud. nende andmetel olin ma ikka levis kenasti. küll aga täheldati, et vahel tulid sõnumid küll massina mulle läbi – ehk just nii, nagu telefon oleks väljas olnud.
hea küll, järgmine samm on ju kahelda telefonis. nii saingi täna vahetustelefoni, oma telefon läks tehnilisele uurimisele. minu armas nunnu..
kõik on kena, igati vinge asendustelefon (parem, kui minu oma) – aga ma ei kuule kõnesid! kui panen mikrofoni peale või handsfree-le, siis kuulen, muidu mitte. mind kuuldakse kusjuures.
sai vahetatud veel teise samasuguse vastu. ikka sama teema.
vahetused ei toimunud kontoris ja mingi tehnikainimese käe all. nii et nüüd siis pean natuke aega (näiteks homseni?) saama hakkama handsfree ja mikrofoniga. tüütu!
ahjaa, ja kui seda teist asendustelefoni tuldi mulle tooma, siis minu number loomulikult teatas, et ma ei ole kättesaadav – kuigi telefon vedeles mul siinsamas laua peal, levi põhjas.
mispeale tuldi siia mu levi ka kaema ja leiti, et levi on nagu tapab. ja et võiks arvata, et tööl veel ongi liiga palju eri jaamasid, mille vahel telefon ei suuda otsustada, kuhu ronida – aga see asi pole mul ainult tööl, vaid ka igal pool mujal.
nii et – müstika.
igatpidi.
ma olen hämmingus.
ahjaa, lisaks sellele teatas täna hommikul mu teenusepakkuja väljuva maili server, et soovib salasõna, et ma saaksin maili välja saata. nagu mismõttes? iial varem pole küsinud ja ma ei osanud sinna mitte midagi lüüa. peale korduvaid katseid saatsin selle maili veebist ära.
eks õhtul proovin uuesti ja vajadusel siis hakkan neid ka tüütama.
provanssaali kana 40 küüslauguküünega
pilt on isu äratamiseks. kuidas seda teha, on kirjas kokkajas.
Provanssaali kana 40 küüslauguküünega
sobrasin retsepte, mida teha terve kanaga. no et oleks lihtne ja natuke teistmoodi, kui tavaliselt. suur hulk retsepte ütles, et ‘tükelda kana’, aga ma ei tahtnud. ingliskeelseid lehti ka ei viitsind sobrada. nii leidsingi siis nami-namist sellise retsepti.
üldiselt, kana oli mul suurem ja küüslauku rohkem kui 40 küünt. aga noh, loodan, et tulemus oli siiski pädev 😛
Poulet aux quarante gousses d’ail on Prantsusmaalt Provence’st pärit lihtne, ent maitseküllane roog. Provence on Prantsusmaal tuntud oma oliiviõli ja küüslaugukasvatuse poolest ning mõlemaid on siin roas rohkelt. Võimaluse korral kasuta kevadsuviseid värskeid küüslauguküüsi – neid ei pea esmalt koorima. See siin on üks lihtsamaid versioone tuntud roast.
Koostis:
1 terve kana (ca 1,5 kg)
soola
musta pipart
40 tervet küünt küüslauku (2-3 küüslaugupead)
2 kuni 4 dl oliiviõli
värsket maitserohelist – nt
salveid
tüümiani e. aed-liivateed
rosmariini
loorberilehte
Valmistamine:
Sul on vaja ahjupotti, kuhu terve kana parajasti ära mahub.
Kommentaar: minul oli natuke väike pott. kana mahtus ära, aga kaan ei läinud tihkelt peale. või siis oli mul liiga suur kana 😛
Valmista ette küüslauguküüned. Kui kasutad noori küüslauke, siis neid koorida pole vaja – lihtsalt jaota küüslaugupead eraldi küünteks. Vanemad küüslauguküüned tuleks esmalt koorida. Lihtsam on seda teha siis, kui küüslauguküüsi esmalt 60 sekundit keevas vees blanšeerida, siis nõrutada ja koorida.
Kommentaar: ma ei hakanud neid vees mäkerdama, see koor tuleb niigi hästi lahti ju, vähemalt korralikul kodusel küüslaugul küll 😉
Maitsesta kana soola ja pipraga nii seest kui ka väljast, siis aseta ahjupotti, kõht ülalpool. Lisa kõik küüslauguküüned ning meelepärased ürdid. Vala peale 2-3 dl (oliiv)iõli, kontrollides, et küüslauguküüned oleksid õli sees.
Kommentaar: mina kasutasin kuivatatud tüümiani ja basiilikut ning loorberilehte. ilmselt värskega oleks parem tõesti, aga siis ma oleksin pidanud neid ostma mingi hiigelkoguse ju..
Kata pott kaanega ning pane eelkuumutatud 180-kraadisesse ahju. Küpseta 1-1,5 tundi, kuni kana on küps.
Serveerimiseks lõika kana sobiva suurusega tükkideks. Serveeri nt värske salati ning krõbeda leivaga. Kindlasti sööge ära ka oliiviõlis pehmeks ja mahedaks haudunud küüslauguküüned, nt neid leivale katki surudes.
Kommentaar: me sõime klassikaliselt kartuli ja porgandiga, roheline salat värkse ja päikesekuivatatud tomati ja pestoga oli ka kõrval. hulga küüslauke pistsime ka niisama prae lisandina nahka.
Kokkuvõte: kana maitseb ikka nagu kana. krõbedat nahka ei ole. veidi on teine maitsenüanss juures, kui tavaliselt – eriti, kui sedasama küslat kõrvale järada 🙂