asjatamise periood

mingi elu toimub.
telefoniteema on ikka segane. testimiseks antavad telefonid on ka sellised veidrad olnud. eelviimane nt, selgus, laeb ainult läbi USB või kaasasolnud laadija, ei ühegi teisega. nüüd on ajutiselt vale tootja oma, mille helinat ma väga ei kuule (ja ei hakka sinna paariks päevaks midagi muud laadima ka). aga no eks saan hakkama.
kui nüüd veel paar päeva pingutada, saaks kodus ka mingeid asju korda. ehk peakski, sest nädala pärast on ju vastlasööma mu juures ja külalised on ometi põhjus pingutada.
RM-i trenni suhtes rääkisime ka täna treeneriga. ta siin ikka vahel ütleb mulle, et ei taha käia. nüüd selgus, et sellele nö üleminekugrupile on veel mingid ajad, mil on vähem lapsi ja rahulikum tempo. praegu käib ta ju koos nendega, kellest enamus on temast vanemad ja ka aastaid kauem trennis käinud. selge, et see võtab tuju ära ja tekitab alaväärsust.
samas tahab ta kusagile pallitrenni ka minna. neil on uus võimlemisõpetaja, kes pidi kuri olema, et ta alati hästi palli ei püüa. mu jaoks küll tiba arusaamatu – õpetaja asi ongi julgustada ja õpetada ju. aga noh, eks paistab. mõtlen natuke, kuidas neid trenne ühendada. sest prooviks praegu seda teist ujumisaega, ehk ikka ta ei loobu.
kokkajasse panin paar lihtsalt retsepti üles: kitsaste aegade lõhesupp ja mannavaht Marjasoo jõhvikapüreega.
selle supi juures ongi kõige parem see, et väga hea toidu saab valmis väga väikese rahaga (ja keegi ei keela seda ka mittekitsastel aegadel teha); ning mannavahtu võib teha ka mingi muu mahlaga muidugi.
ma ise olen täna sellest vahust ümmargune 😉
‘sa oled üks kummaline naine. see on samal ajal huvitav ja hirmutav’.

mannavaht

selline hea klassikaline asi, mida ma ikka väga ammu teinud pole. aga kuna mul on kapis Marjasoo imehead jõhvikapüreed, siis oleks ju patt jätta proovimata. muide, püreed on vist veel saada isegi!
lugesin paar retsepti läbi ja tegin lõpuks ikkagi huupi. nagu pildilt näha, jäi tulemus üsna vedel – ehk mannat oleks võinud rohkem panna või kauem keeta. suhkrut lisasin ka veel vahustamise ajal korduvalt.
retsepti panen siis kirja ikkagi raamatu järgi.
1l vedelikku (vesi + jõhvikapüree)
1,5dl mannat
ca 1-2dl suhkrut, maitse järgi
kuumuta vedelik ja suhkur keemiseni. lisa manna, pidevalt segades.
keeda ca 5 minutit (võib ka kauem, aga ei pea nii kaua, nagu pudru puhul), aegajalt segades.
jahuta ja vahusta. võib käsitsi, võib ka mikseriga. ma ise panin kraanikaussi külma vee, tõstsin poti sinna sisse ja vahustasin seal. kuum segu ei vahustu, küll aga aitab vahustamine samal ajal jahtumisele kaasa.

mannavaht624.jpg

natuke mälestusi ka.
ma ei mäleta kodust mannavahu tegemist, võib-olla polnud mind siis enamasti kodus. küll aga mäletan, kui Hiiumaal vanaisa seda suurt potitäit (seal oli ju alati rohkem lapsi kohal) trepi kõrval külmaveekausis käsitsi vahustas 🙂