üks suur asi (üritus noh) on tehtud ja minu meelest üsna õnnestunud. natuke otsi kokku tõmmata veel ja saab joone alla.
eile sai poole ööni ettevalmistatud ja hommikul vara alustatud. aga mul on hea meel, et kõik sujus tõrgeteta ja ajakava oli üsna reaalne ja tagasiside oli postiivne.
koolist helistati ja teatati, et mu laps sai nende tugevamasse klassi sisse. pidi kunstiliselt väga arenenud olema ja muu test läks ka hästi. etteütluses olla olnud paar viga, näiteks ‘seen’ oli kirjutatud ühe e-ga. ahah. ma ei teadnudki, et mu laps üldse suudab etteütlusega midagi teha. minu eest ta varjab oma selliseid andeid.
no igaljuhul mõjuvad sellised asjad lapsevanemale hästi.
aga nüüd oma lagunenud hambaga midagi ette võtma. seal saab vähemalt lamada.
Aasta: 2009
et nagu infotelefon?
ma ei suuda vist järgneva paari kuu jooksul kirjutada suurt midagi, kui ikka seda, et loen päevi, tunde, minuteid.
sest ma ei näe midagi muud tulemas, eriti.
hommikul oli vaja linna peal olles üks info kätte saada. üsna lihtne. helistasin esimesel pähetulnud infotelefonil (ma ei suutnud välja mõelda, kes tuttavatest oleks päikselisel kevadhommikul arvuti ligi) ning kuulasin, kuidas mulle loeti ette hind (mi ei ole üldse odav; aga kuna ma ei tea neid infotelefone, siis valisin tõesti suvalise numbri). seejärel tuli liinile tädi, kellelt küsisin oma küsimuse. no sellise, millele saaks internetist loetud sekundite jooksul vastuse. tädi klõbistas natuke ja siis teatas, et selle asutusega neil lepingut ei ole.
no aitäh. see, et ma helistan, toob neile minuti pealt kahekohalise summa, aga nad põhimõtteliselt ei lähe niisama netti otsima? kuna lepingut pole?
ma ei kulutanud oma raha, et tädiga seda poliitikat natuke arutada. võtsin jalad selga ja sain vastuse oma küsimusele.
meenutab seda, kui ma kunagi helistasin mingil numbril, mis pidi olema nagu Tallinna Autobussijaama info, aga mis osutus samaks kohaks, nagu bussireisid.ee – ehk ma tahtsin just infot nende busside kohta, mida bussireiside süsteemis pole ja ma ei ole kindel, kas ma olen ise suutnud kõik leida. et nagu bussijaama info, eksole, mis võiks loogiliselt teada kõiki neilt väljuvaid-sisenevaid busse. aga ei!
kellele sellised mõttetud infotelefonid?
ega ma nüüd jälle tükk aega ei proovi, vaid usaldan end ja püüan ikka mõne arvuti ligi oleva tuttava leida.
mitte et alles ükspäev ei oleks tööle helistand mingi analoogse infoliini tädike, kes püüdis kaela määrida, et me peaksime nende baasiga liituma. kuna aga meie töö käibki läbi neti ja nö inimesi tänavalt me ei teeninda, siis on see väga mõttetu.
minu kevad
täna algab ju kevad?
ma olen väga kursis kuupäevadega, kõik on täpselt arvel. nii ja nii mitu tundi sinnani, nii mitu päeva selleni, nii mitu päeva tolleni.
aga ma ei tea eriti midagi muud, mis ka toimub.
mu kevadine aeg on tihe ja segamini, nagu see pilt.
ma näpistan aega oma lapse jaoks, ammutan sealt veidigi jõudu ja mul on kahju, et mitte mina pole see, kes oma last toetab, vaid vastupidi. ja ta on nii tubli selle juures!
ma olen stressisöömisega juurde võtnud nii kohutavalt palju, et ma ei julge kaalule minna.
ma pean tegema mingeid asju, mida ma õieti ei oska, aga pole ei aega ega raha, et lasta neid kellelgi oskajal teha.
mul on tunne, et ma ei jõua mitte ühegi asjaga õigeaegselt valmis. et mul on liiga vähe aega. ja kui ma lõpuks jõuan, siis milline on see hind minu jaoks?
ma ootan juba nii väga suve, sooja ja mõnusat, jalgupidi merevees. ja mul on tunne, et seda ei tulegi.
kasvab koolilapseks
täna käis laps koolitesti tegemas. kuigi ma peaksin vist ütlema, et käisime, sest mina olin ka koolis. sisuliselt oli tegu tasemetestiga, sest konkurssi hetkel ei ole.
küsisin pärast, mis seal oli siis ka. see lugu, mis neile loeti ja mille järgi nad joonistasid, räägiti mulle põhjalikult ümber. muu osa kohta öeldi ka, et ei midagi keerulist. muuhulgas sain ikka välja pinnitud, et mõni lauseke oli ka lugeda olnud. aga ikkagi ei olevat raske olnud.
minu laps ja lugemine. siiani on see üsna hell teema olnud.
ega raamatu taha ma pole teda eriti siiani saanud. eks tal ole omal ka see vist, et ei oska õieti veel ja siis pelgab pisut. tegelikult on viimasel paaril nädalal päris vingeid lugemisi olnud. nälgajäämist karta ei ole, turul luges kokku ‘VÄRSKE SEAMAKS’ ja poes ‘RIISI-MAKRASALAT’. eile valgusfoori taga oodates sai kokku ‘RANNAMÄE PARKLASSE’ ja täna ujumisprille ostma minnes ‘MAINORI KÕRGKOOL’ (selle ‘kõrgkooli’ juures ma natuke aitasin, g ja k keskel koos tekitas väikest segadust). niimoodi vaikselt omaette lugedes tuleb mu meelest pareminigi välja, kui kõvasti veerides.
aga üldiselt on päris kummaline. minu pisike RM sätib kooli minema. suureks poisiks kasvab ära…
kevadised ponnistused
koolis käidud. üks kord on veel käia ja siis peab pühenduma lõputööle. tegelikult peaks seda juba praegu, aga hetkel on muud vägaolulised asjad kaelas. nagu ikka.
kuid vähemalt paistab valgus tunneli otsas.
mulle ei meeldi niimoodi rabeleda, aga teisalt on endiselt mure järgmise talve sissetulekute pärast. et kui nüüd need rahastused ära kaovad ja projektitöödega kitsaks jääb, siis on see ju rahakotis ka tuntav.
koolis mittekäimine annab siiski ka kokkuhoiu.
ma mõtlen praegu, et ca nädala pärast lõpeb seekordne suur rabelemine.
aga siis tuleb ju uus peale, nii et tühjagi.
jätkuks eilsele
no nüüd tuli ülejääk sellest plommist ka ära. mul on ühel pool hamba asemel auk, millel on servad püsti. ja tundlik auk. nii tore-nii tore, sellised asjad olidki veel puudu. mul on ju niigi vähe muresid :S
eks siis vaatab, kas pean selle koolinädalavahetuse vastu niimoodi. peaks vist valuvaigistid ligi võtma?
kui üks päev peab viltu vedama..
.. siis ta ka veab.
kuigi hommik algas ju tavaliselt.
viltu hakkas minema siis, kui ma pidin pildistama ühte objekti ühel taustal. kõik oli kokku lepitud, aga tulemusena oli olemas vaid taust ja ei mingit objekti. nojah.
siis oli tööl rohkem tööd, kui ma arvestanud olin.
siis tuli üks shokeeriv telefonikõne, millest ma aga lähemalt ei räägi, sest see on liiga isiklik asi. praeguseks hetkeks on selge, et sellega on asjad paremini, kui ma esimese ehmatusega arvasin.
igatahes pidin selle tulemusena käima töölt ära poolteist tundi ja ise RM-i transama, kuhu vaja.
tulin tagasi, tegin söögi soojaks ja sain hambaplommist lahti ciabattat hammustades. et nagu pehmet saia. ilmselt seal ikka oli mingi kivi sees ka, aga sellest ei saa ju aru enam, sest osad on plommitükid.
seejärel panin ikkagi töö kõrvalt homseks loenguks slaidid printima. läbi neid vaadata ei jõudnud. tulemus – 20 eksemplari prinditud ja viga sees!
ja koju pean minema ning lapse poole tee pealt võtma ühistransaga.
tõmban aga mingi tee jälle sisse ja elan edasi.
mulle ei meeldi videod online-uudistes
viimasel ajal on väga popiks läinud, et uudise kirjutamise asemel pannakse netti hoopis video uudisest. ehk kui lugu on olnud telekas ja mingi online-väljaanne tahab selle omale panna, siis selle asemel, et sellest ise lugu teha, kasutatakse valmis (kellegi teise poolt toodetud) videot.
ja vot mulle see ei meeldi. minu jaoks on online-ajakirjanduse juures, nii vähe-palju kui ma seda loen, oluline see, et ma saan kiirelt ülevaate asjast. video võib olla minutit 5 pikk, no enamasti ei ole. aga reeglina on see video pikem kui mul kuluks aega uudisele pilgu heitmiseks. nii et 99% videouudiseid jääb minust puutumata.
see video võiks ju kusagil seal uudises olla või link videole või midagi. et need, kellel on aega ja tahtmist näha videona või kes ei viitsi-oska lugeda, saaksid ka selle loo kätte. aga kaks rida sõnalist sissejuhatus ja siis video…
nojah, ma ei tea ju. võib-olla enamikele see just sobib rohkem. et äkki ma olen mingi imelik friik või midagi. aga isegi juutuubi videote linkide mulle saatmine on kahtlane – sest üsna tihti sulgen ma need 20 sekundi pärast.
ning ma ei tee siin maha videouudist kui sellist. aga jätaks selle jaoks lihtsalt oma kanalid ja tv-s olnud huvitava loo võiks ajakirjanik looks kirjutada, mitte lihtsama vastupanu teed minna.
P.S. ma olen ikka vana ja konservatiivne, selgub.
P.P.S. ma püüdsin mõelda pealkirja ka postiivses mõttes. aga ‘mulle meeldivad kirjalikud uudised’ ei anna päriselt mõtet edasi. kuigi just nii see ongi.
kassielu
vahetaks Moochiga kohad? 😉
pilt: muttscomics.com
päev või midagi?
naistepäev ja lillesoov on nõrkadele. mina ju pole selline, eksole?
lihtsalt üks tavaline päev, pooltõbisena.