Aasta: 2009
koolivorm, -vormitus või midagi vahepealset?
kooliteemad on praegu hingelähedased 😛
vaatan ja mõtlen, et miks meil ei ole mingit üldiselt aktsepteeritavat ja nõutavat kooliriiete stiili. ei, see ei tähenda tingimata koolivormi. aga no et ei tohi olla teksapüksid nt, ja seelik võiks olla mittel ühem kui põlvedeni, ja suurte reklaamkirjade-piltidega särke-pusasid ei oleks jne. ma tegelikult tahan, et lapsed siiski harjuksid sellega, et vähemalt osa päevast peab veetma viisakalt riides ning et neis tekiks ka oskus neid riideid kanda. kuigi jah, tänapäeva aina vabameelsemas maailmas, kus teatris teksaste, saabaste ja kirju pusaga naine pole ka haruldus..
vahel ma olen ikka kole konservatiiv.
põhimõtteliselt pole mul ka koolivormi vastu, aga tihti tuleb see siiski üsna kallis ja tõesti ehk päris kõigile ei sobi alati.
aga praegune absoluutne reguleerimatus pole just ka minu unelm.
aitäh, CV, ohatiseplaastreid kunagi soovitamast. täna apteegis tuli meelde ja on kasutuses!
hajusaid mõtteid id-kaardist ja eelkoolist
ma siin vaatan, et panga paroolikaartide makselimiite vähendatakse.
et nagu mis mõttes? kasutaksin jah ID-kaarti rohkem, kui see toimiks ka normaalselt. ca pooltel juhtudel on mingi probleem ja ma pean brauserit sulgema-avama, arvutile restarti tegema või ID-kaarti korduvalt sisse-välja liigutama (minu arvuti viga on seejuures veel see, et kaardilugeja ja wifiseadmed on füüsiliselt lähestikku ja vahel tekib seal mingi error ning wifi kaob ära selle peale). nii et suurel osal juhtudel ma ju isegi kasutaksin ID-kaarti, aga see on nii aeganõudev ja tülikas, et ma saan paroolikaardiga kordades kiiremini hakkama.
ja tööl näiteks pole meil ID-kaardi lugejaid ning mina siia ka ostma ei hakka.
muidugi, teisalt, mul on harva ülekandeid, mis on üle 3000 krooni korraga. lihtsalt saab vähem asju ühel päeval maksta.
veidi kurb on ka. RM ei saa viimaseid kordi eelkoolis käia. sest see on tasuta ja jutuga, et laps sai katsetega teise kooli sisse ja tahaks eelkooli eest kuidagi ikka tasuda, saadeti päris karmilt pikalt. hästi paha tunne on sellest. kahju, et laps ei saa neid paari viimast korda veel ära käia ja siis viimane kord lilledega ilusti minna.
aga ei kipugi enam, peale sellist suhtumist..
arenev laps, keda ma ei suuda ikka suurena näha
täna oli siis meie (st. RM-i) ainus eliitkooli katse. või test või siis kooliküpsusuuring 😛 kuidas keegi nimetab, sest katseid kui selliseid ei tohi ju teha.
poeg ise ütleb, et läks kenasti ja midagi rasket ei olnud. et kõik istusid üksinda ja õpetaja oli kõrval ja ajas juttu. ning et nad pidid tegema seitsme seljaga looma kamba peale ja kokku said kaks seitsme seljaga looma.
ma ise ei oska midagi arvata.
tegelikult see kooli ruum ehmatas mind ka ära. et remontimata, on üks asi, aga kitsas ja väike, see on teine.
nojah.
RM-i mobiili saime ka tööle ja esimesed kõnedki tehtud. põhiasjad juba selged – ja ega seal muid asju polegi peal 🙂
tegelikult on täitsa imelik ju selline telefon, millega saab helistada, SMSida ning on ka veel äratuskell – ja kõik. telefoniraamat ka muidugi. ja seitse seesolevat helinat.
minul omal on ikka päris haige tunne. poleks ikka pidanud nädalavahel end lõdvemaks laskma :S
nii lühidalt kui saan
üleeile toimus põgenemine.
loomulikult ei õnnestu päriselt põgeneda ja see ei olnud ka eesmärk. aga mõneks ajaks sai kogu sellest väsitavast olukorrast eemale maale ära.
käisime pojaga (ja muidugi peretütre ja tema tütrega) Marjasoos.
sellisel aastaajal polegi seal enne olnud.
ilmadega vedas, lapsed said kenasti õues olla. eks see hirm oligi, et kui vihma sajab, mis siis saab.
kuigi sellest hoolimata oli teine laps veidi rohkem arvutis, kui mulle oleks meeldinud ja nii ma lubasin oma omal ka veidi siis. samas jälle telekavaatamist pea ei toimunud ja nagu ütlesin, suurem osa päevast möödus ikka õues.
kahjuks küll mitte minul, sest tatt tuligi mulle külla.
grilli tegime ka. kui päris-pererahvas oma käikudelt eile õhtul kohale jõudis, siis olid nad imestanud, et ongi kohe lõkkel tehtud liha-vorstid. jube nämma oli küll 🙂
igasuguste kummaliste ja ebaloogiliste asjade kiuste saime ka ruuteri ja wifiruuteri tööle. meie töövõit. ei saa salata, Hinnavaatluse foorum oli ka abiks. no mõne asja peale lihtsalt ei ole võimalik tulla – kuigi Kõu abitelefon oleks siiski võinud seda fakti teada. njah.
lähimas linnas käies juhtus see lugu, et telefonioperaatori putka oli tühi, nii et läksime ja tegin uue lepingu, RM sai ise numbri valida. mul on mingi kiiks, aga miskipärast tahtsin liitumist, mitte kõnekaarti.
tükk aega uuris numbrilehte ja ma usun, et tegi olemasolevast mõistliku valiku. oma loogika on sees (veidi sarnane loogika minu numbri loogikale) ja mulle jäi kohe pähe ka. lähipäevil peaks SIM tööle hakkama 🙂
täna oli Rõngu pagaripood ja praegu head saia täis köök. aga selle vahele mahtus veel Ahhaa ja 4D kino ja lõunasöök Orient Ekspressis.
Ahhaas tegi RM muuseas reaktiivmootorgia auto: puhud õhupalli täis ning auto liigub sealt survega väljuva õhu abil. päris kiirelt, kuigi veidike viltu (insenertehnilised oskused pole veel päris tugevad). vormelinäitus oli küll sama, mis eelmisel aastal Heurekas, aga seekord eestikeelne, mis oli abiks. igal juhul teadis ta osasid asju siiani väga hästi ja oskas ära seletada, kuidas toimivad.
küsisin pojalt ka, kas ta tahab minna koos oma õueriietega pesumasinasse või paneme asjad tema juurde vanni 😛
igal juhul on praegu laps vannis ja pesud masinas.
ja muide, kui keegi tahab korralikku krants-tõugu õuekoera, siis on kaks tükki Tartumaal pakkuda. pildil on kutsikate ema ja õde, kelle lemmiktegevus on oma pall (või käbi või oks) kellegi jalge ette lootusrikkalt poetada ning oodata, et seda nüüd visatakse.
väsinud on olla, aga see on teistsugune väsimus kui linnaväsimus 🙂
uppuja päästmine on uppuja enda asi
öö läbi oli ühes ninapooles nohu.
see oli üks põhjuseid, miks ma magama ei jäänud, öö läbi vähkresin ja hommikul katkendliku unega olin ning enne kella üleval.
aga see ei olnud ainus.
ma lasin liiga palju mõtteid omale ligi.
loogika järgi ei tohiks ma veel haigeks jääda, sest kiire ja pingeline periood ei ole veel läbi.
või siis on see viimane ots kõige kiuste, mida ma üritan, siiski liiga hull olnud?
ma ei tea enam, mida teha.
pidetu-kodutu tunne on.
lahendusi ei olegi olemas.
This line is burning
Turning to ash as it hits the air
Every step is a day in the week
It’s a Sunday or Monday
A march over months of the year
This life is burning
Turning to ash as it hits the air
Every death is an end in the race
It’s a stopping and starting
A march over millions of years
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
This land is burning
Turning to ash as it hits the air
Every line is a place on a map
It’s a city or valley
A mark on these miles of fields
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
This line is burning
Turning to ash as it hits the air
Every step is a day in the week
It’s a Wednesday or Thursday
A march over months of the year
Travel. Arrival
Years of an inch and a step
Toward a source
I’m coming to you
I’ll be there in time
I’m coming to you
I’ll be there in time
Take this
Mute mouth
Broken tongue.
Now this
Dark life
Is shot through with light
kevadise sula järel..
kevadeks on igasugu imelikke autojuhte lume alt välja sulanud. tegelikult täheldasin ma seda juba päris mitu nädalat tagasi. aga nad suudavad mind ikka veel üllatada.
kusjuures tühja, selle elame enamasti üle, kui nad lihtsalt ees jokutavad. aga kui pealtnäha kalliste autode varustusest puudub suunatuli ja parempööre tehakse vasakust reast või kui kaupluse parklas otse üle valgete sõites tahetakse mind jalust maha kihutada (mul on helkurid küljes, mina ei kihutanud ja taiplikult jäin ma siiski seisma nii, et auto möödus must 15cm kauguselt; aga oleks näiteks keegi tulnud tempokamalt ja poleks õiges suunas vaadanud, et auto kihutab..) – need on juba keerulisemad juhtumid.
või üldse, neid ei jõua väga üles lugeda.
talvepoole tundus juba üsna normaalne see liiklus olevat.
selles suhtes on ühistransa ikka tõesti parem. kuigi parklas otsasõitu see ei välista: enamikest suurematest poodidest ei saa kõnniteele-ühistranspordi peatusesse nii, et ei pea vähemalt parklasse suunduvat teed ületama. vähemalt korra.
kevadised
mulle meeldib filmidünaamika ikka digi omast rohkem.