tegelikult veel natuke käimist seal, aga ametlikult siis lõpetatud.
Kuu: mai 2009
nurmenukkude aegu
jah, see aeg oli muidugi juba paar nädalat tagasi. mitte-veel soe, kuid juba endas suvemärke kandev õhtupoolik.
ja need vanad mahajäetud kiviaiad, vanad teed nende vahel, aasad ja lagunenud taluhoone.
10 aastat
eile sai kümme aastat ametlikku töötamist siin firmas täis. tegelikult käisin juba natuke varem vabadel pärastlõunatel, aga vanas töökohas pidi ju kuu ära olema.
reaalselt on töös paus ka sees, lapsehoolduspuhkus. ning päris täis kohaga peale seda ma polegi olnud, kuigi täiskoha tunnid olen vahel teinud.
et ikka pikk aeg juba.
pühapäev
eile istusin kaks tundi ära ja näitasin filme, noh, peamiselt iseendale. kaks vaatajat ühest perest, kes ka siiski olid, olid küll rahul.
täna ei olnud sedagi, sest 45min enne filme lõppema pidanud arutelu kestis, kui ma kohale jõudsin. meie vahel pidi veel midagi olema. ootasin pool tundi, lõppu polnud näha ja tulin ära. tore moodus pühapäeva mööda saata eksole.
tuul oli mu väikese lohe jaoks natuke liiga suur.
ning poes selgus, et bensiinijaam oli broneerinud kogu raha mu arvel, ca 10x suurema summa, kui see, mille eest kütust võtsin. hea, et mul ikkagi on see krediitkaart.
võtan end kätte ja kraamin natukenegi. ehk saab mingi nurga korda. oluline ongi ju seada pisike eesmärk.
reisi lühipäevik
et siis tegelikult oli see kõik lihtsalt juhuste kokkulangemine. mingi reisikorraldaja spämm tööpostkastis, sooduspakkumine just mu lõputöö-järgsele ajale; potentsiaalsele võõrustajale sobiv aega ja lõpuks seegi, et õnnestus vajadusel kogu üritust ühe päeva võrra ettepoole nihutada, kõikidele osapooltele sobivalt.
kella kuuene äratus, kui muidu harjunud nii kaheksani põõnama, oli muidugi karm. aga kuigi oli oht, et öömajale saab hilja, läks sellega ka õnneks. aitäh, CV, arvestamast meiega!
ega see tagasijõudmine keskööl parem olnud muidugi jah.
ringi sai trambitud mitte just väga palju, aga arvestades sedasama pikkade päevase asja, siis ikka piisavalt. esimesel päeval Sealife ja Linnanmäki, teisel Ikea ja Heureka ja veidi Idakeskust ka.
lõbustuspargis vaatasime, et väga palju neid atraktsioone, kuhu lapsed omapäi minna saavad, ei olegi, nii et läksime üksikpiletite peale. rahule nad igatahes jäid, kuigi kordades rohkem raha kulutades oleks muidugi rohkematele atraktsioonidele saanud. aga korralikud, nagu nad on, ei tekitatud probleemi ka.
ühte kohta üritasime neid koos suruda, kuid ikka öeldi, et pisemal peab olema vähemalt 15-aastane saatja ja mu seitsmene seega ei sobinud. kuigi konkreetse koha puhul ma ei saanud ikka pihta, miks. aga olgu.
õhtul, juba öömajal olles, veetsid lapsed veidi aega mänguväljakul ka. üsna omapäi. lihtsalt et mida neil seal toas istuda – mänguasju kaasas oluliselt ei olnud ja ilm ilus.
Heurekas sai seekord planetaariumis ka ära käidud. oli lahe küll. see oli ka hästi lahe, et ma sain oma ISICuga sama hinnaga pileti mis RM. tegevust jagus seal ka tükiks ajaks, nii püsiasjade kui uue väljapaneku juures. masendav oli küll see, et ennelõunal oli see kohalikke kooliõpilasi päris täis ja ilmselgelt oli seal vähe täiskasvanuid, asjad lõhuti lausa meie silme all. ja enamasti oli tegu suvalise hoolimatusega. isegi ei loetud juhendeid, lihtsalt tehti midagi ja nii mõndagi kasutati mittesihtotstarbeliselt. kurb muidugi jah.
IKEAst ei plaaninud suurt midagi osta, aga ikka sai ostetud. üht-teist-kolmandat. pimendava ruloo juures aga tekkis mingi lühis ja ostsin oluliselt kitsama kui vaja. kusjuures ma muidu tean lambist oma aknamõõtu. muud asjad tunduvad siiski pädevat, kuigi uus veiniriiul ei mahuta suurema läbimõõduga pudeleid 😛 see-eest kastid mustapesu jaoks sobituvad vägagi hästi. ja jahutav morsikann on ka täiesti töös juba.
Idakeskus tuli plaani, kuna lapsed ei vaimustunud mõttest järada teist päeva järjest kuivi võikusid kaasatoodud materjalist ning laevani oli hullult aega veel. sõime siis seal ja vahtisime mingeid Lego LE komplekte – ega ostnud ühtegi. nüüd kripeldab ikka, et oleks võinud, Eestis pole ma neid näinud (või pole osanud vaadata).
igatahes, kaks päeva olid mõtted kõigest kodusolevast eemal ja seda just oligi vaja.
akud laetud
ma olen puhkamisereisist väsinud 😛
aga vähemalt ei mõelnud kaks päeva mingitele töö- ega kooliasjadele.
hiljem pikemalt.
nüüd on nii nagu on
töö on kuuldavasti köidetud. see käis küll kiirelt, alles veidi aega tagasi saatsin ära. plaat pdf-iga on laual. mõne aja pärast käik postkontorisse..
enda premeerimiseks plaanitud väikese reisikese plaanid nõudsid ka muutmist. selgus nimelt, et üks kahest reisipäevast on just see, mil RM-i rühmas lõpuekskursioon. või mis ekskursioon, pigem vahva matk rongiga ühele linnast väljas elavale kasvatajale külla. selge, et laps tahab seal ju ka osaleda – ja reisile tahaks ka.
eile õhtul siiski õnnestus kõikide asjassepuutuvate osapooltega leida sobiv lahendus ja kogu reis on lihtsalt selle ühe päeva võrra nihkes nüüd. mul omal ei ole tõesti vahet, mis päevadel me just ära oleme. igal juhul tundub, et ka Saatus leidis, et ma olen väikest paid väärt 🙂
mõned tunnid veel…
ma olen hästi sisse elanud. valasin hommikul kohvi peale mustikajogurtit.
töö läheb täna pärastlõunal köitmisse (PEAB minema!) ning ma olen maganud lausa oma 6,5 tundi.
abikass
tüüp arvab, et hästi nunnu on, kui ta mind mu lõputöö tegemisel toetab ja hoiab hästi minu ligi. näiteks sisuliselt elades nende lehtede peal, kuhu ma olen intervjuude tulemused lahti lõikunud küsimuste järgi. ja siis teeb solvunud nägu, kui ma teda sealt põrandale tõstan 😛
minu lilled
nurmenukke korjasime koos RM-ga. tema mulle, mina oma emale 🙂
ja see tagumine pudel seal taga on tegelikult vaas, mulle tehtud ja kingitud, lapse poolt.