Kuu: jaanuar 2009
tunnustus
paar õhtut tagasi, Tallinn.
koolitan. RM on kusagil sealsamas, paar mänguasja kaasas. vahepeal on üks teine poiss ka. mul on palju tegemist, ruum väike, laps ei pääse mulle korralikult ligigi. viin talle tassi teed ja unustan küpsised. korra tuleb ja küsib wc-sse. näitan kätte ja toimetan edasi.
kui lõpuks rahvas ära läheb ja vaikseks jääb, tuleb ta uurima, et tahaks ka küpsist. aga enam ei ole. näksib lõpuks niisama leiba ja on natuke pettunud. räägib, et vahepeal oli täitsa igav olla. kiidan, et väga tubli oli, et mind segama ei tulnud.
paarkümmend minutit hiljem valgusfoori all rohelist tuld ootamas. RM: ‘emme, ma olen uhke su üle, et sul selline töö on’.
suurim tunnustus, mis ma saada võin.
hall
ma ei saa oma pooltõbise lapsega isegi normaalselt kodus olla. õnneks on hulk sugulasi.
ebanormaalne on, et ametlikult ei saa Pärnust õhtul peale seitset Tallinnasse bussiga. aga kuidagi ma pean tagasi saama. eks saangi. kuigi mul pole hetkel aimugi, kuidas.
totter on oma nõmedusi ajada teise kaela. eriti sellises võtmes, et kui enne teha mingeid nõmedusi, mis kutsuvad esile teatud tagajärgi ning siis nendele tagajärgedele viidates nõmetseda edasi. pimedad inimesed.
kuskil oma sügaval sisemuses ma tean, et teatud reaktsioonid on ka minu tegevuse tagajärg.
hetkel ei plaani ma sellega siiski midagi ette võtta. kui, siis ühe ukse kinni panna.
endiselt kõikehõlmav väsimus ja rohkem tegemist, kui ma teha jõuan.
kuu ja veidi peale pööripäeva
hommik oli juba silmnähtavalt valgem. neljapäeval ja reedel tabasin seda õhtu kohta ka.
võrdlusmoment on lapse aeda viimine ja sealt siis kooli-trenni õhtul – sest need tegevused on konkreetsetel aegadel.
napp kuu mööda pööripäevast ja väikesed muutused juba näha. kuigi üldiselt on ikka kõik nii kohutavalt hall.
huvitav, kas on mingeid üleüldisi positiivsust sisendavaid tablette?
ah, jama, selge see, et selline asi ei peaks niimoodi tulema.
aga mul on liiga kaua selline tühjaks pigistatud sidruni tunne ning minu tavapärane üldine optimism on kusagile ära kadunud.
keskeakriis? :O
seitse
suur poiss juba…
vahelduvinternet
täiesti õudne. kunagi oli selline jama, aga nüüd oli tükk aega korras. ning alates eilsest jälle. just nüüd, kui mul on vaja väga palju mailitsi tööd teha kodunt. aga ei. küll ei saa otsida vajalikke asju, küll ei saa linke avada, küll ei saa maile kätte, küll ei saa saadetud. rääkimata sellest, kui tahaks kellegagi kiirelt skaibis-msnis suhelda. osa teksti kaob nende jamade käigus lihtsalt ära.
teen veel korra kogu kupatusele restardi.
sissekanne 2000, poja kiituseks
üleeile oli lasteaias arenguvestlus. lahkusin sealt üsna – sabakergitatuna.
et minu poeg, kellesse ma ise suhtun vahel vist nagu sellesse 2-3-aastasesse, kes ta kunagi oli, paistab väljapoole väga küps, arukas ja tasakaalukas. ka vaimse arengu testis oli ainus osa, kus ta maksimumpunkte ei saanud, häälikute oma (aga see oli ju teada nagunii). jah, seal oli mullegi üllatavaid asju. kogu testi mulle ei näidatud, aga mõnda lehte. näiteks, kus oli kuus ringi segmenti (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d1/Segment.svg/504px-Segment.svg.png – niimoodi siis lõigatakse segment, eksole), sirge pool allapoole ja igaühest tuli mingi asi joonistada ning RM oli edukalt kõik kuus millekski teinud (kuni kolm pidid tegema kõik, üle selle siis juba ainult osad lapsed, osad jäävad jänni). viimane oli näiteks tagurpidi pööratud paat (paadilauad välja joonistatud). mina ka ei tea, kuidas ta selliste asjade peale tuleb.
aga igaljuhul, kui mina vahel põen, et mu laps pole kooliküps või midagi, siis sellel pole ilmselt väga alust, nagu selgus. või siis lasteaiapoolse kinnitusena kohe üldse mitte alust.
🙂
majanduslanguse virvendused minu elus
kui ma nüüd ütlen, et Kalev Meedia ajakirjade sulgemine mind kuidagi ei mõjuta, siis ma ilmselt eksin. arvestades, kui palju ajakirju nende käes oli, mõjutab see meie tööd ikka küll. kuigi nii palju, kui mina tean, jääb vähemalt osa neid edasi ilmuma, mingite muude kirjastuste all.
aga noh, mis siin ikka. peaks vist järgmiseks talveks omale paar projekti jälle kirjutama, et ikka sissetulekuid oleks? kuigi projektide rahastamised lähevad ju ka keerulisemaks, üldist tausta arvestades.
minu vikerkaar
Your rainbow is shaded orange.
What is says about you: You are a strong person. You appreciate a challenge. Others are amazed at how you don’t give up.
täitsa nagu vikerkaar, oma värvidelt ju. vaid veidi oranzhikam.
seda, mida see näitab, ei tahagi kommentaarida. või mis siin ikka.
haarasin Kajakalt.
teinekord postitan selle, mida tegelikult täna tahtsin. nüüd tuli see postitus asemele.