hommikul kaubamajas lõunasööki valides otsustasin Amica heeringa ja kartuli kasuks. kui ikka pikk päev tööl olla, üksi, siis ei saa muidu lõunat, kui kaasa ei võta. eile varustasin end mingist Kopli kulinaariast (väga söödav toit muide), täna otsustasin linnast vaadata. kuigi mul on tõesti nii Kaubamaja kui Stockmanni kulinaariatest suhteliselt kopp.
aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida 😛
soojendasin need vesised kartulid mikros ära ja seal kõrval oodates lugesin siis karpi kah. tillikartul ja koostisained oli okei. järgmine artikkel: heeringas, koostisained räimefilee, taimeõli, keedusool, säilitusaine E211. muidugi, jah, miks peab soolakala juures olema see E211 kui üsna paljude kõrvalmõjudega lisaaine, aga.. räimefilee???
nojah, eks ma õppisin seda ise ka, et räim on heeringast kujunenud mingi Läänemere-variant ehk räim ja heeringas on lähemad suglased kui räim ja kilu.. aga ma tahaks siiski heeringa nime all süüa heeringat!
vot kohe maksab kätte, kui lööd käega ja poes ei loe, mida ostad.
aga noh, muidu ma oleksin ikka veel kauem seal valinud..
Päev: 17. detsember 2008
pea pulki täis
tööl ei ole peaaegu üldse pilte ja kaamera on endiselt küla peal, sest ma pole järgi jõudnud. seega ma pean loobuma oma soovist siia pilt panna.
selle asemel tuletasin meelde oma lapse nime ja käisin tõin ta jõulupaki ära. sest just selline mail tuli: tuletage meelde lapse nimi ja tulge järgi 😛 õnneks on vähemalt lapse nimi mul ikka meeles.
totter on ikka see, et laste pidu ei ole. kohe mitte mingil kujul. aga noh, kokkuhoid ja asjad.
muuseas, meeldetuletamisega: üks pakk on mu jaoks juba mõned head päevad cargos, meenutati mulle täna. et kui lapse nimi on meeles, siis hulk muid asju ei ole (või miks ma aina enam kalendrit kasutan?).
cargo muidugi on jõle ebamugav minu jaoks, mugav konkreetse saatja jaoks.
kuigi mis sellest postkontoristki kasu oleks, üks pakk (õnneks mitte mingi tasuline) on kaks nädalat saatmata. homme pean veel ühe posti panema, nii et sellega peaks ühele poole saama.
tundub, et ma saan täna vahepeal isegi veidi hinge tõmmata.