kusagilt Paldiski maanteelt oli üle lahe mõnus vaade. aurav meri, laev ja lumealune päike.
aga kiire oli.
pärast ei liikunud sealt enam mööda. pilt jäi tegemata. veidi kahju on ka. sest vaade oli tõesti tore. iseasi, mis ma sealt kätte oleksin saanud.
aga üle pika aja vedasin teist autot sabas. oskused tunduvad veel alles olevat.
Kuu: november 2008
tibijutud, jõhvikad ja veel üht-teist
istusime eile L.-ga ja rääkisime suhtlusest ning suhetest, kuni RM oli eelkoolis.
ja taaskord pean tõdema, et ükski probleem ei ole unikaalne. samas ei tähenda see, et lahendused oleks hoobilt võtta. mõned asjad tuleb vist lihtsalt alla neelata?
poolteist tundi tibijuttu on vahel absoluutselt vajalik.
esimesed jõhvikad suhkrus saime ka. nämma.
edasi müüa on ka, kui keegi tahab. ma võin ehk homme pilti teha, mõni karbitäis on ehk siis veel järgi.
kokkuhoiureziim: kohvimasinat ei lülitatudki täna sisse. tööl. päris tobe. ei hakka ju kuskile välja ka minema kohvi hankima nüüd.
mere kohal on kummalised suitsused pilved. nagu meri põleks. veeaur?
valge laev kumab läbi pilvede. aga see valge laev ei vii küll kedagi paremasse maailma.
kassikas
jah, Evka tunneb end endiselt hästi ja mõnusasti. ma tahaksin vahel temaga kohad ära vahetada.
kuigi ta ise on veendnud, et tal on nurrutamispuudus ja talle ei anda piisavalt süüa. minu meelest on ta veits liiga paks nagunii..
seda ja teist
RM oli täna väga õnnelik, et sai trennis kiita. konnaujumise jalgade eest 😛
vaatasin täna ka päris pikalt neid seal, on ikka oluliselt arenenud küll. vett kardab vähem ja liigub päris kenasti edasi. hüpata aga ikka ei meeldi 😛
mingi Maahärra külmsegu, ‘kahe kapsa segu’, kus vanasti oli ülekaalus tõesti kapsas (lillkapsas ja brokkoli) ning veidi porgandit maitseks, on nüüd kuidagi vastupidiseks muutunud – peamiselt koosneb porgandist. olgu siis pealegi kahe kapsa segu..
ja mingi kirjasoone sain lahti. kohustuslikus korras küll, aga siiski.
kilukarp lisadega
mu kirjutamisesoolikas on kinni. ma ei ütle, et ma ei tea, miks. ma arvan teadvat küll. aga see pole oluline hetkel ka. lihtsalt, mida ma punnitan kirjutada, kui midagi ei tule.
nõme on see, et tööalaselt ka ei tule 🙁
…
vihm.
refreshin mõttetu järjekindlusega fotokalas pilte ja ootan, et aeg saaks parajaks.
piltide vahele tuleb mingeid selliseid, mis tekitavad seoseid. mingid vanad pildid. loen kommentaare ja muigan, mõeldes nendele aegadele.
mõned pildid on olevikust ka, aga ikka mingite seostega.
ja siis mõtlen sellele, kuidas ajad muutuvad. inimesed muutuvad. tulevad ja kaovad. mõni neist päriselt.
maailm on kummaline paik.
mu kass tahab minust lahti saada?
testi näppasin Frizuurikalt, aga tulemused on küll kummalised. ma oleksin oodanud vastupidist tulemust, st et ta nagu ikka väga ei taha mind tappa 😛
Murphy & me
kui juhtub kiire olema, siis muidugi on igasugused pidurid töös.
loetleme sinna näiteks linnaliinibussi, mis jääb gonsioris keset trammiteed (tead küll, mis manee˛ist tuleb) seisma ja teeb uksed lahti. nii et kui trammil tuleb niigi lühike roheline tuli, siis see buss on lihtsalt ees. või siis trammi ees olev bemm, mis tahab sealtsamast teha vasakpööret. ikka nii, et sõidab mööda trammiteed kuni gonsiori lasnaka poole mineva reani, laseb sealt trammi läbi ja siis sooritab selle pöörde. ausalt, ma ei tule oma hullemateski unenägudes selle peale.
või siis näiteks see, et kiire salatiostmine, mille peale koos järjekorraga läheb tavaliselt 5 mintsi, võttis täna oma viisteist. sest tibi ei osanud kassaaparaadiga ringi käia. ma isegi ei viitsi rääkida, kuidas see nii läks. igatahes jäi magus seetõttu ostmata, sest plaanisin seda teises kohas teha.
kohvimasin teatab koridoris: palun oota!
ja nii juba viimased pool tundi.
positiivne on see, et allahinnatud raamatuid saab maru odavalt ja sinna jõuab ka täitsa asjalikke tükke.