täna ostsin magusaks kohukese. sõin salati ära ja kõht polegi väga tühi, aga see kohuke jõllitab mu laua peal ja nii ma võitlen kiusatusega, vähemalt kuni kella viieni 🙂 sest muidu ei pea õhtuni vastu.
ma võiksin selle kohukese silma alt ära ka panna, aga siis ma kindlasti unustan selle olemasolu üldse ja järgmine kord meenub siis, kui kusagil riiuliserva peal koledasti haiseb 😛