Kuu: märts 2008
mida naised on väärt..
ma ei hakka omale kopima, aga minule pole see ringikiri veel jõudnud.
päevapäästja
kui päev kipub halliks kiskuma, siis tuleb leida tegevust.
näiteks suhelda inimestega.
ning siis avastad, et su ümber on endiselt need head inimesed, kes oskavad öelda hea sõna õiges kohas ning kes on valmis veidi üle oma mugavuspiiri astuma su pärast. lihtsalt niisama.
sõbrad, kes hoolivad inimlikus mõõtmes. kelledel sa oled mingil määral südames. kes lihtsalt ütlevad need paar asja, mida oled asjatult oodanud mujalt ja kes toovad hetkeks naeratuse näole. andes lootust, et ma suudan seda naeratust jälle mõnda aega kanda – kui ainult õigest kohast tillukese tõuke jälle saan.
aitäh 🙂
kasside elust (või minu elust kassidega)
õues on päike ja kraadiklaas ütleb, et 7 kraadi. nagu kevad või mis?
kahe kassiga läheb sööki minu meelest rohkem kui topelt. kas nad kujutavad ette, et neil on mingi söögikonkurents või mis? kusjuures enamasti on kausis ikkagi süüa.
küll aga peaks suurema veekausi ostma. praegu täidame enam-vähem kaks korda päevas. või kolm korda kahe päeva peale.
ning kuna uuem kass suudab liivakastis jube hoolega kraapida, siis peab vist kinnise liivaka kah soetama. mul on sellest minimaalselt kaks korda päevas vannitoa põranda harjamisest veidi tüdimus peal. pealegi see praegune liiv jätab põranda peale ärapühkimist määrdunuks.
väidetavalt lihtsalt mu vanem kass ei kraabi korralikult, nagu peab – aga mulle sobis see variant veidi rohkem 😛 liiv oli kastis ja ei pidanud väljaheiteid mööda kasti taga ajama, olid koos ühes kohas.
aga no loomad on loomad ja kuidas keegi just toimetab, ega siis seda neile pahaks panna ei saa. eks meie peame ikka kasside järgi muganduma 😛
foto-naise-päev
minu naistepäevalilled olid Reformierakonna poolt.
see-eest vähemalt hommikukohvi ja -muna ei pidanud ma ise tegema. voodisse ei toodud, aga valmis tehti küll.
päevapeale sai endale ostetud esimene isiklik statiiv (jaa, ma olen siiani hakkama saanud laenates!) ja veidi Cokini tooteid veel. statiiv polegi Manfrotto, mida ma väga hindan. no ma ei kasuta nii palju ja raha pole ka nii palju, et seda parimat osta. käib mulle Velboni Sherpa kah.
Kristiine Fotoluksis on praegu vinged allahindlused (mingi suhteliselt okei Olympose digiseebi saab ca 1400ga nt) ja siis saigi ostetud mingeid asju, mis niigi mõttes mõlkunud. lisaks Anderit tüüdatud.
ja siis lõppes asi sellega, et õige rahakott õige kaardiga oli kodus 😛
nii et tund aega poodi lõppes sellega, et koju ja tagasi ja siis alles ostudega välja.
ning seejärel mõned pildidki tehtud. aga kasutades ainult varem olemas olnud asju.
hea, kui koolis on ained, mis mul juba tehtud on eelnevate õpingute käigus.
une näod
ma läksin mingile üritusele, aga mul oli fotokott kaasas. läksin mingist (asukoha poolest tegelikult olematust) kontorist läbi ja ladusin fototräni kusagile teise kotti. selmet teine kott hoopis kaasa võtta.
mis üritus või pidu see oli, ei mäleta enam.
igal juhul hommikul pidin minema koos mingite sõbrannadega kuskile looduskaitsealale. see oli nagu Vilsandi, aga tegelikult ei olnud ka. sõitsime sinna üle mingi lühikese tammi.
selline koht oli, kus suvel käib mingi elu, aga praegusel ajal on vaikus. tahtsin hakata pilti tegema ja avastasin siis, et fotoaparaati polegi.
miskipärast sattusin sinna samas unes veel mingi aja pärast, sõbraga. siis oli saarel tammi kõrval olevale rajal asfaltiosa pikenenud ja seal parkis päris mitu autot.
saare nn keskuse juures olid ka mingid masinad. maja ees oli mingi künkaga muruplats. ametlikult polnud hooaeg ikka veel avatud.
mingid tüübid sõitsid oma autodega ümber seda platsi ja korraga üks pani otse üle platsi.
vahtisime üsna tigedalt ning kui tüüp seisma jäi ja välja tuli, läksime temaga rääkima. et nii ei tehta ikka ja eriti mitte kaitsealal. et kui praegu teatada ala töötajatele, siis saaks karmid trahvid ka. mingiks löömaks igal juhul ei läinud, aga rohkem ei mäleta ka.
show must go on
toas kõlab laul, et show must go on.
muidugi läheb edasi. alati läheb. sest valikut ju ei ole.
vahel läheb õige hädiselt ja üle kivide kändude. ja siis lippab jälle kiiruga.
ning iga uue ringiga kulud veidi rohkem ja veidi rohkem. ning saad kaasa eelmiste ringide kogemusi. milledest ei saa lahti nii ega naa. ja mis mõjutab iga järgmist.
too much love will kill you, kõlab nüüd. ja selles on ka tõde.
liiga palju ei tohi armastada. sest iseendale peab ka midagi jääma. liiga palju tapab. aga pigem tunde, kui inimese. kuigi – tapetud tunne on osa inimesest. iga taptud tunne tapab midagi hinges. nii et ikkagi.
liiga palju panjeb üle pingutama.
aga elu, see läheb ikka edasi. ükskõik kui palju armastad või kas üldse.