novot näe, RM rääkis paar õhtut tagasi mulle mingi väikese jutu lambast ja kassist ja mul on see meelest ära läinud. igaljuhul kass rääkis inimkeeli ja lammas vastas ainult ‘mää’.
nagu nimme tuli täna tibijutukas juttu lastealbumitest ja muust sellisest. kuidas kõik arengut kirja panevad. ja vot, mina, ronk, ei pane jällegi. ei ütlusi ega midagi. ainult siia blogisse vahel. mina ei tea, polegi lapsele pärast näidata ja rääkida, mida ta lapsena tegi, kuidas arenes ja mida ütles.
ometi on mul (vähemalt hetkel veel) olulisemad arenguasjad meeles. ja tegelikult ma ei põe ka, et mingeid ütlusi ja asju kirja ei pane. vahel on mõnest üksikust asjast kahju, nagu seesama kassi ja lamba jutuke. sest see oli siuke nunnu.