põhimõtteliselt on täna nii kiire, et isegi blogida ei jõua. uue sissekande aken on lahti juba kaks tundi ja noh..
okei, väike paus.
ma ei suuda ikka ära imestada neid pealtnäha täiesti terveid ja normaalseid inimesi, kes ei suuda korrus või kaks trepist käia, vaid peavad selleks lifti kasutama. mitte ainult üles, vaid ka allasõiduks. käekotike käes või ka mitte sedagi (meeste puhul näiteks), liiguvad muidu täiesti normaalselt, aga ju siis on ikka midagi jalgadega häda. ma ei oska kohe muud arvata. sest selles majas käivad trepikoja uksed ka täiesti lahti ja paari korruse piires kasutan mina seda varianti. tihti kiiremgi kui lift.
siis see teema, et ma olen ikka oma asjaajamistes veider. nokin vaikselt ja mugavalt teha, kuni on mingi deadline kukil ja siis suudan korraga väga kontsentreeritult ära teha kõik, mis vaja. ka selle, mis on seni suhteliselt võimatuna tundunud. no ausõna. mulle ei meeldi viimase minuti tegemine, aga mingil põhjusel ei suuda ma varem kõiki oma jõuvarusid kasutusele võtta.
tegelikult on see projektide-tööde vahel sahmimine andnud ka esimese nähtava negatiivse tagajärje: ajasin päevad sassi ja eile öötöö jäi mul tegemata 🙁 õnneks pole sellel globaalseid tagajärgi ja teised aitasid mind hommikul hädast välja ning ma heastan end täna õhtul. aga see näitab, et ma pean kiiresti efektiivse igalt poolt kasutatava kalendrisüsteemi kasutusele võtma. google kalender? muid netipõhiseid on ka muidugi, aga ma ei teagi, mis on kõige tõhusam. teavitused on must.
sest et – ma olen ilmselt siis juba piisavalt vanainimene ja ei suuda kõike enam hallata. ning paberkalender pole ka lahendus mu jaoks, nagu elu näidanud on.
aga nüüd lähen kiire päevaga edasi. niuc!