ma hakkasin Dakile kommentaari kirjutama, aga see läks jõle pikaks (ja isiklikuks ka). ning seal oli hulk asju, mis võiks vabalt siin ka seista. nii et toon siia ümber:
mulle loomulikult ei meenu sobival hetkel täpne ütelus, inglise keeles. aga eesti keeles võiks see kõlada umbes nii et: ainult üks suhe siin elus lõppeb õnnelikult. ma isegi ei mäleta, kas seal oli teine pool ka. kuskilt seebikast oli. keegi nagunii teab täpselt. ma teadsin ka.
et nii ongi.
ma pole seda raamatut lugenud, aga seega see ongi nagu elu. et üks õnnelik lõpp. palju reaalsem, kui mingid suvalised naistekad, seega.
sest vale on (naistele) ette sööta kujutelma, et Selle Õige leidmine on maru lihtne ja see ei nõua mingit vaeva. nõuab ikka.
ja meestelt ka.
ning muidugi on See Õige hetkel just see, kes on. kellega on hetkel hea. sel hetkel ei teki ju üldse tunnet, et ta oleks vale. sest siis sa ju ei oleks ometi temaga?
või siis kui oledki, näiteks lohutust otsides, siis tead ju ka, et see ei ole teps mitte See Õige.
kommunikatsioon on oluline küll. aga, kui sellega juhtub nii, et soov kommunikeeruda mingil teemal on eri aegadel, siis polegi midagi teha. sest kaua sa üksi kommunikeerud. ja kui siis teine hakkab kommunikeeruma, on esimese poole jaoks juba vale aeg. või midagi sellist.
kusjuures kommunikatsiooni alla lähevad siin vist ka mingid teod, mitte ainult sõnad. sõnad moodustavad vaid mingi osa suhtlusest ju. kõik muu moodustab selle teise, ka ääretult olulise (või isegi olulisema) osa.
ja no on asju, millede puhul ei aita kommunikatsioon ka. või ma ei tea.
miks mul muidu pole seda ühte õnneliku lõpuga suhet?
või et miks näiteks mu vanematel on? kuigi neil pole see ka kogu aeg nii õnnelik olnud? ajastu kaela ma seda ei aja, sest suurel hulgal mu tuttavatel ei ela vanemad koos. ma ei teagi, kuidas nad on seda suutnud. varsti 40 aastat. seal on olnud paremaid ja halvemaid aegu. mul peaks ometi toimiv mudel ees olema.
aga mul ei toimi.
realistlikult olles ei õnnestu mul küll enam kellegagi 40 aastat koos elada. heal juhul mina elan küll veel 40 aastat, aga sobivas vanuseklassis mees enam vaevalt, lähtudest statistikast.
õnnestuks kellegagi koos vananedagi kenasti.
kuigi see on jälle see teema, mille kohta üks ja teine võiks öelda, et ma olen selline ja niisugune ja naasugune ja minuga ei ole võimalik koos elada. kaua.
kõik on vastastikune.
Lõvi kasutamise käsiraamat: kiida oma Lõvi. nüüd kiida veel oma Lõvi. mis sa passid, su Lõvi vajab veel kiitust!
seda ei mõelnud mina välja. seda öeldi mulle. ma ei tea, kui hästi see võiks töötada.
rahulolu peegeldub ja võimendub. edasi-tagasi. seni kuni..
lõpp läks isiklikuks.
aga mulle, naisena, meeldib ka see, et:
Üks järeldus, mis ma enda jaoks peale lugemist tegin, võiks kõlada umbes nii: maailma paremaks tegemine ei ole üldse raske, piisab ainult sellest kui iga mees teeb ühe naise tõeliselt õnnelikuks. Isegi kui see õnn ei ole igavene.
