mul oli eile kohutavalt piinlik, kui Sinine rääkis, kuidas ta eelmine kord juba hakkas mulle külla tulema, kook ka valmis ja puha, ja siis luges mu blogist, et mul on kehv olla ja ma väga nagu ei tahagi külalisi. täiesti kohutav. sest ma võin ju viriseda, aga tegelikult tõstavad külalised mu tuju tavaliselt. isegi kui ma pärast olen väsinud ja kõik – aga see on teistmoodi.
nii et, kui ma olen külla kutsunud ja ikka üle ei helista miskit, siis ma igal juhul võtan vastu.
sest ma ei tahaks siin oma suud veelgi rohkem kinni hoida ju ka.
ja eilne 2007a vastlaõhtu oli tore, mul on hea meel, et nii vähe suppi järgi jäi 🙂 kahju, et kuklitega kitsas oli 😛