raamatukogus ei tulnud mul ‘Preili Smilla lumetaju’ pealkiri meelde (no auk, lihtsalt auk korraga, raamatu ja autori nimed mõlemad kadunud) ja miskipärast ei sobranud ma Taani riiulis ka. tegelikult tahtsin üldse mõnda Atwoodi, mida mul ei ole (mõneda uuemat pole riiulis), aga Kanada vahe oli miskipärast kinni ja teenindajatel olid järjekorrad ja ma ei hakanud küsima ka. selleks ajaks muidugi oli mul juba käes Strugtskite ‘Asustatud saar’ ning tegelikult ma ei julge nagunii üle ühe juturaamatu oma kooliraamatute kõrvale võtta.
selle ‘Asustatud saarega’ on see lugu, et ma mäletan sealt paari katket ajakirjas ‘Pioneer’ kusagil 80ndate päris algul. nii et mingis mõttes oli see ebateadlik valik, lähtuvalt mingist hetkeemotsioonist.
aga kuna täna on nagunii selline päev, et parema meelega poeks kusagile kerra ja ei teaks maailmast ega millestki mitte midagi, siis enamvähem seda ma teengi. võtan sinna lihtsalt raamatu kaasa. ja gripitee.
Päev: 20. oktoober 2007
külalistele
mul oli eile kohutavalt piinlik, kui Sinine rääkis, kuidas ta eelmine kord juba hakkas mulle külla tulema, kook ka valmis ja puha, ja siis luges mu blogist, et mul on kehv olla ja ma väga nagu ei tahagi külalisi. täiesti kohutav. sest ma võin ju viriseda, aga tegelikult tõstavad külalised mu tuju tavaliselt. isegi kui ma pärast olen väsinud ja kõik – aga see on teistmoodi.
nii et, kui ma olen külla kutsunud ja ikka üle ei helista miskit, siis ma igal juhul võtan vastu.
sest ma ei tahaks siin oma suud veelgi rohkem kinni hoida ju ka.
ja eilne 2007a vastlaõhtu oli tore, mul on hea meel, et nii vähe suppi järgi jäi 🙂 kahju, et kuklitega kitsas oli 😛