hunnik asju ära aetud ja täiesti kohutav väsimus. homne päev algab ka vara, aga tundub hetkel veidi vähem tihedam olevat.
üritan projekti tööle lükata ja midagi nagu liigubki, aga mitte veel nii nagu mulle meeldiks. mingi lõplik tõuge on nagu puudu. eks see mu enda taga seisab.
ühe lepingu tegin veel. üldiselt vaadates graafikut lähinädalail, peaks nn päris töölt palgata puhkust võtma. no vaatab, kuidas aeg jagunema hakkab. sest ega nad taha mulle anda puhkust ju nagunii.
—
kari kummalisi mõtteid on peas, aga tänase väsimuse taustal jäävadki need pähe. sest muidu tuleks siit liiga haige sissekanne. väsimus moonutab kõike omakorda ja niigi kummalised mõtted muutuvad veelgi kummalisemateks.
ääretult mõistlik oleks magama kobida. äkki varsti kaongi. sest kes siis minu eest ikka veel hoolitseb, kui ma isegi seda ei tee?
—
seesmised konfliktid, väljaheitmine endast, egosuvi, aastaid vastutust, väsimus, väsimus, peitupugemine, täiskasvanu tasand, hirm, kompensatsioon, matahanollaväiketüdruk, mul pole enerigat mulle vastu töötavate inimeste jaoks, hold me thrill me kiss me kill me
maailm ei ole alati liiga suur.
Päev: 25. september 2007
öine moos
viimati keetsin ma hilisõhtul tomatimoosi, mis läks kätte siirupiks. tegin ühe nõksu lihtsalt veits valesti.
seekord lugesin retsepti hoolikamalt ja tänane marmelaaditegu on ühel pool. konsistentsi järgi tundub tänane täitsa õnnestunud olevat.
retseptid viskan kokkajasse mingi hetk lähitulevikus.
mitte praegu, uneaeg on. homme pikk ja tihe päev.
ja tänud usinale abilisele, kes aitas mind nõu ja jõuga 😉
