teadliku alguse sai kõik üleeile, kui käisin ema töö juures ja puhkeruumis teda oodates sirvisin kohe varsti lõppevat hobbyhalli kataloogi. seda, mis on mullegi mingi hetk koju laekunud ja mille ma ilmselt mingi muu asja kõrvalt olen üle ka vaadanud.
aga ilmselt mitte eriti põhjalikult. või siis.. ma ei tea.
igatahes avastasin ma sealt kassidega voodipesukomplekti. ahjaa – vanale tekile ei olnud sobviat tekikotti seal, võibolla seepärast ei ole ma seda fikseerinud.
aga nüüd ma fikseerisin.
kodus läksin hobbyhalli netti sobrama – aga mida pole, seda pole. pakuti küll lambaid ja igast pudipadi. kasse – ei ole. isegi ‘telli kataloogist’ alt ei saanud kasse, koguse kontrollimine andis errori.
mis siis ikka – telefon kätte ja helistama. ei ole jah praegu, ütleb tädi ja lubab kontrollida, kas tuleb veel. ei tule.
kirun ennast veidi, mitte et sellest midagi muutuks.
täna trennist tulles ja veidi siinseal inimestega kohtudes tuli mõte, et käiks õige hobbyhalli peost ka läbi. just in case.
see oli hea otsus. tähendab, rahakotile mitte. mulle küll. eem, kuigi ilmselt mingi hetk tundub, et ka mitte mulle, sest ma olen oma rahakotiga seotud. aga sellele ei mõtle ma praegu.
igal juhul väljusin ma kolme pesukomplekti õnneliku omanikuna. kolme, jah kolme! sest need on nii efid!
ja kõigele lisaks sobivad sinna juurde Dreamlandi poe kaisukassid, punased ja valged. neid võib mulle nüüd vabalt kinkida igal puhul 🙂
tagatipuks avastasin kassikujulises pudelis veinid kah Prismast. igaks juhuks ma ei hakanud ostma täna. aga ükskord teen ma seda nagunii. näiteks siis, kui kassipesu voodise panna ja kuskile (magamistuppa) sobiv riiul tekitada, kuhu saaks mõne tühja veinipudeli panna.
onju need sobivad kokku? kaisukassidest pole ma taiband isegi moblapilti teha..
