Kuu: märts 2007
tahtmatu petmine :S
mul on poja ees paha ja piinlik.
eile õhtul tuli jutuks, et ma lähen vara hommikul kooli ära ja tema tahab mulle enne kalli teha. ma ütlesin, et okei, eks ma ajan ta üles. ma olin täitsa kindel ju, et ta ärkab kella 7 ringis, nagu viimasel ajal ikka.
aga eks eileõhtune külaskäik vist väsitas teda ja ta magas nii magusalt, et võitlesin tükk aega endaga. lõpuks jätsin ta magama.
kella 8 ajal ta helistas mulle ja oli väga kurb, et ma teda üles ei ajanud ja ta ei saanud mulle kalli teha. ma tundsin ennast selle peale kohutavalt kehvasti.
ma tunnen, et tegelikult olen ma teda sellega petnud ju. ta magas teadmises, et hommikul suhtleme. kuna tal on sünnist saati magamine siuke, tundlik teema olnud, siis mina eelistasin ta siiski magama jätta. aga see oli ilmselgelt vale otsus.
oeh 🙁
ma pean hoolikamalt läbi mõtlema, mida ma talle räägin sellistes olukordades. ma ei taha ju kellelegi asjatuid lootusi anda, eriti mitte oma pojale.
une näod vol. y
ma nägin täna öösel unes, et mu palgatõususoovi peale tehti mulle selgeks, et mida ma ometi loodan ja ma otsustasin säästukasse kassiiriks minna. detaile ma ei mäleta.
issand-issand!
kool-kool
miks inimesed arvavad, et essee on hinde saamiseks kuidagi mõnusam võimalus kui eksam/test?
kirjutamine ei ole mulle probleem (eksole :P), aga sõltub ju teemast. antud hetkel ei lähe see teps mitte. muidugi ma saan hakkama – aga see on jälle selline natuke põhimõtteline küsimus. et miks ma pean hakkama seda imema kuskilt välja?
ah, paras algkoolimentaliteet meil vahel ikka. ’istu veel natuke, ma ei saa muidu maha kirjutada’.
sellest, mis muu kamm ümber kooli käib, ei taha rääkidagi. raamatupidaja jaoks oleme me lihtsalt mingid segavad tegurid, hoidku, kui keegi midagi tahtma peaks. ja see muu lõputu kamm.
well, mul on peaaegu pool läbi. niiet..
une hägusal piiril
nagu ikka. vahetult enne uinumist on pea täis geniaalseid mõtteid, mis on nii selged ja meeldejäävad. loomulikult ei pane neid kusagile kirja ja loomulikult on hommikuks need läinud.
on hommikuid, mil õhtul mõranenud maailm ei ole paranenud.
on hommikuid, mil taipad, et see polegi mõranenud eelmisel õhtul, vaid palju-palju õhtuid tagasi.
taluvõie
sattusin üle mingi aja poes võileti äärde (tavaliselt ostan kuu aja varu korraga) ja täheldasin, et müügil on ka Taluvõie. heh. mulle meeldib. see on siis see ollus, mille rasvaprotsent on alla 80 ja mida vanasti taluvõi nime all müüdi.
kõikidel tootjatel veel pole, aga küll läheb. mulle meeldib, on vähem vaeva, et õiget võid riiulis tuvastada.
jõutaks nüüd piimaga ka sinna, et normaalset 3,5% rohkem saada on, kiles ka.
eilne öö ja homne hommik
eilne öö oli katkendlik ja hüplik, nagu need vahel on. ma nägin elavaid ja kiireid unenägusid, ärkvelolekuhetkedel olid need selgelt meeles ja ma mõtlesin, et hommikul panen kirja.
hommikuks ei mäletanud ma midagi.
poiss turtsub ja ma ei tea, kas viia ta homme aeda või mitte.
kuna reedel oli üks kolleeg, kellega ma olen 8 aastat koos töötanud, viimast päeva tööl, siis nüüd jäime me kahekesi ja ma peaksin homme hommikust tööl olema. kui ma kell 8 hommikul teatan, et ma ei tule.. siis ma ei tea, kas keegi üldse jõuab. samas, mis see minu asi on, kui minusse nii suhtutakse, eksole? kuigi ega see ainus töövõimeline kolleeg (kes pole nelja kuudki meil töödanud) ka milleski süüdi pole.
kas ma olen vahel liiga arvestav ja hea?
tants vs tants
minu trenn, kus ma käin, on Danceactis. jajah, see solo-latino värk just. erinevad tantsud, erinevad kombinatsioonid ja sammud. vahel on päris tore, kui oma treener tulla ei saa ja õpetab keegi teine – sest igaühel on oma stiil. lisaks rõhutakse päris vingelt tehnikale.
okei, aga vahel tahaks ju paaris tantsida. nagu elu on näidanud, on sellega minu puhul nii ja naa. et midagi õnnestub ja midagi mitte ja midagi saab teha intuitiivselt ja midagi mitte ja juhitav olen ma ka kuidas just juhtub.
igal juhul võtsin kätte ja käisin täna Tantsukeskuses Soomes elava kuubaka kahes tunnis. pool tundi enne algust oli paras paanika, et kas ma ikka tulen toime (kuigi valisin algajamate trennid).
koha peal selgus, et mu trennikogemusest on kasu. vähemalt oli mul ettekujutus, kuidas võiks keha liikuda ja no põhisammudega polnud ka probleemi. ja tempo oli üsna rahulik. muidugi võttis higiseks, ikka aktiivne liigutamine ju 🙂 lihtsalt kõik asjad sai väga pikalt ja korduvalt läbi tehtud.
tasemed olid muidugi väga igasugused. oli neid, kes said kiirelt kätte ja juhtisid hästi ja oli päris algajaid, kellele mina oskasin mõne viite anda või peaaegu et pidin juhtimagi. viimane on muide paha, peale seda on mind raske juhtida jälle ju. läksin pigem siis lihtsalt oma osa väljatantsimise peale, tehti mu vastas siis mida iganes.
igal juhul oli täitsa väärt kogemus ja ilmselt aitab see veidi kaasa mu paaristantsuoskusele.