hommikust viinerit süües meenus mulle Regati maja kõrval asunud Pepsi-putka, mis sigines sinna Moskva olümpiamängude purjeregati ajal ja kus vahetult enne ja peale olümpiamänge sai osta soome päritolu viilutatud sinki ja väikestes topsides soome moose. ilmselt midagi veel, aga mu mäletustes on need singid ja moosid just. kusjuures viimased neist said ära söödud ikka aastaid hiljem 🙂
igatahes 80ndate keskel seal sellist kraami enam ei müüdud, päris kindlasti olid karastusjoogid ja viinerid. ma püüan praegu meenutada, kuidas neid viinereid seal soojendati. mikrolaineahju ei olnud ju. kas torgati kusagile keeva vee anumasse natukeseks vist? need olid need pikad viinerid, nagu tol ajal olid (kes mäletab). küsiti, kas ketupit ka, kui jah, siis pandi seda papptopsi põhja, torgati 2 viinerit sinna püsti ja 2 poolikut leivatükki juurde. maksis vist 30 kopikat või oli 40?
nii et talvel trennist tulles oli see hea soe suutäis. aga alati ei võtnud, sest pikk tee oli bussi ja trolliga koju sõita ja aega ei tahtnud raistata. ja see oli päris suur hulk raha ka.
midagi seal siiski oli, et mul on nende viinerite maitse seal papptopsis siiani meeles.
teine söögiasi seoses Pirita ja trenniga, mis mulle meenub, on TOPi kohviku kastanikoogid. aegajalt oli mein nö linnalaager, kui jagati toidutalonge TOPi kohvikusse. spordiseltsid pidid ju ka oma raha ära kulutama ja laagrid ja kõik olid ette nähtud. reaalselt meid talvel näiteks kusagile ei veetud, saime lihtsalt süüa siis nö laagi arvel (noh, ega ma siis seda nii ei osanud veel mõelda onju, see on praegune arendus). novot, ja siis me käisimegi kohvikus söömas, mitte sööklas viisakalt 😛 põhiliselt tarbisime singisaiu (19 kopikat tükk) ja tihhhhhhkelt okolaadiga kaetud kastanikooke, mis olid suhteliselt kallid. oma vähese taskuraha eest poleks neid ju ostnud 🙂
kusjuures hiljem ma pole kastanikooke üldse eriti ostnud. kuidagi palju saia või maitea 🙂
Kuu: jaanuar 2007
snap? tänan, ei
mingi aeg eelmise aasta lõpupoole levis uudis Snap’i kohta. uutest asjadest huvitatuna panin selle ka oma blogile peale. aga nüüd mõnda aega enam pole. eks püsikülastajad panid tähele ka.
kõigepealt näiteks paljud blogisised lingid kuvati visuaalselt valesti. teiseks mulle tundus, et see asi töötas aeglaselt ja see mõjus nagu kogu blogi kiirusele. no et tahan mingit linki klõpsida, aga see hakkab hoopis oma akent laadima. lisaks sain privaatseid märkuseid kasutajatelt, kes ütlesid, et selline väike preview on lihtsalt mõttetu. ning siis jõudsin ma küpsisteni ka, mida snap tekitas (noh, neid tuleb muidugi igalt poolt, aga milleks jälle üks asi juures?).
igatahes leian, et ilma Snap’ita on mu leht puhtam ja kuivem 🙂
samal teemal
viis
jah, umbestäpselt nüüd. viis.
minu armas poja.
e-mõtted
päris hea. ma ei suuda tõsiselt võtta firmasid, kellede mailiaadress on mingi hoti või mail.ee, või veel hullem, hotmaili oma ja millede koduleht asub ka umbes hoti serveris.
noh, tegelikult on see veel parem variant kui üldse ilma.
aga ikkagi! *
siinkohal tuleb meelde eilse töökonkursi esimene voor, grupivestlus. olime kõik ühe hüpoteetilise firma töötajad, põhimõtteliselt oli seal 16 kontoritöötajat, kui ma nüüd õiget arvu mäletan. igaühel oma töörida ja kliendid. kontori peale oli 8 arvutit ja üks järgmises eelarves juures.
mu siiras sisemine reaktsioon oli, et vabandust, mina ei saaks sellises firmas töötada. sest vot ma ei talu (töö)arvuti jagamist. reeglina. okei, erandeid on ka, aga ma ei hakka kriteeriume siinkohal välja tooma.
* – (et ammuks see internet ikka massidesse (ja eestisse) jõudis)
tartu. lumi.
moblapilt, ja kuna mina moblaga põhimõtteliselt ei pildista, siis pole seega ka minu tehtud. küll aga minu tellimusel 🙂
lumi!
lumi, tundub et jääb 🙂
ütles juba vanarahvaski, et ega tali taeva jää 🙂
tänavatel peab sumpama ja ega autogagi just fun sõita ole, aga tegelikult on mõnus. hea värske lumi ju, valge, hele ja kohev. mmmmõnus! 🙂
uskumatu..
oh imet, geodeesia kodutööd said hullu grupitööna tehtud, asjad on pakitud ja oleks aeg minna enne homset hullumeelset päeva puhkama. peale seda peaks tulema veidike vabamat aega.
noh, mitte liiast 🙂
tervis peaks trenni ka lubama järgmisest nädalast jälle.
telegramm
kuimasaanaega, siisma kirjutan
august on sume
aga täna on päike ja kõik on helgem 🙂
helevalgesse
see on vist stressist, et ma olen jälle haigeks jäämas.
tuju on ka ära. tahaksin end ära peita kõige ja kõigi eest. ma ei jaksa. ma ei taha jaksata. ma ei taha pidada jaksata. emad ju peavad kõike. ma ei taha.
ma unistan heledast valgust täis toast, pehmete patjade ja tekkidega, kus ma saan päev läbi pikali olla kui tahan, värske õhk ja valgus hoovab tuppa, ma loen, seal on lõputult raamatuid. mingeid kohustusi pole. soovi korral võtan kapist süüa või valmistan midagi, ma ei tea, kust see kappi saab. värskeid puu- ja aedviljad, mul on sahtlis natuke okolaadi. ma saan oma lapsega mängida, aga ma ei pea tema eest hoolitsema rohkem, kui ma ise tahan. enamasti ma ju tahan.
ja ma ei pea mõtlema, kuidas teha seda, teist või kolmandat; kas ma jõuan, kas ma jaksan, kas ma oskan. sest sellega tegelevad teised ja mul ei ole kohustusi.
kuni ma ise valin teistpidi.
elu ei ole muinasjutt. ma elan oma elu ise.