arsti ooteruum on hea koht lugemiseks. kodus pole selleks nagunii õieti aega. eelmisel nädalal lugesin läbi ühe ca 100lk raamatu, täna sain teise peaaegu et läbi. mingi paarkend lehte jäi või natuke rohkem, aga see oli paksem raamat ka. noh, muidugi ilukirjandus, kuigi mitte lausa kõige kergem klass. Dodo laulust ma vist nii palju poleks seal suutnud lugeda.
ja inimesi on seal ka tore jälgida, eriti kui ajad üle lähevad ja rahvast muudkui koguneb..
lisaks teadmisele, et põletik on möödas, sain teada, et mu vererõhk on endiselt normis ja 15a arvutitega tööd pole mu silmi ka ära rikkunud. mõlemad faktid panid arsti täitsa imestama, esimene geenide koha pealt (jaa, ma olen kolmanda põlve naissoost esindaja oma perest, kelle arst ta on), teine nii geenide koha pealt kui üldse. niiet kogu oma ajutise väsimuse jms kiuste olen ma tegelikult täisjõuline eluloom 🙂
järgmisest nädalast on siis tööelu oodata.