ma võiksin juba targem olla ju. ometi suudan ma ikka ja jälle asetada kedagi oma elus tähtsale kohale, aegajalt peaaegu endast ettegi. noh, et saada jälle vastu pükse sellega. arenemisvõimetu selle koha pealt vist?
see-eest paistab, et enamik teisi on selle koha pealt imeliselt arenenud ja suudavad suurepäraselt lähtuda ainult iseendast. kusjuures lähemal uurimisel selgub, et kunagi varem tavaliselt on olnud selles üks erand. jaaa. see läheb suurepäraselt sellesse teemasse, et igal (hea küll, on erandeid) mehel on olnud alati üks karm armastus. sest hiljem ta lihtsalt ei lasegi kedagi omale päris ligi. ükski õige mees ei saa haiget kaks korda. või veel rohkem.
võltsmacho.
tegelikult nõrkus.