outsider

võtke siis teadmiseks, et mina ei käinud eile kontserdil. ilmselt jäin ma paljude arvates ilma aasta kultuurisündmusest. ma ise nii ei arva.
valik oli vabatahtlik.

tappes mind hellalt

tappes mind hellalt
ei olegi vahet
kas teed sa seda nööri või noa või sõnadega
või puistad myrki mulle hommikukohvi sisse
kuni sa teed seda hellalt
ja mul on su paid ja musid ja kallid
ja su soojus mu ymber
lasen sul tappa mind hellalt
sinu soojuse lummavas säras

orgunnimata kool :S

see tuleb nüüd üks virin aga..
ma ei saa aru, kuidas seda kooli on juba kümmekond aastat tehtud. selline tunne, nagu sügisel oleks mõeldud, et võtame teeme kooli ja nüüd käivad mingid inimkatsed. noh, juba paar sessi algavad tunnid varem kui üldse on võimalik Tallinnast siia ühistransaga jõuda. mingi sess topiti vahele juurde, sest umbes märtsis avastati, et oioi, muidu ei tule tunniplaaniga välja. õppeinfosüsteemi kasutamine on siin, khm.. no ütleme, et allapoole igasugust arvestust. kusagile end ise regada ei saa (see tehakse umbes koos eksamitulemustega meie eest ära), hinded ilmuvad tont teab millal ja räägitakse, et mingid hinded vist alles sügisel. mingites ainetes jääb osa töid ära (sest õppejõud ei jõua, ühel või teisel põhjusel), mingis aines, kus lubati anda üks kodutöö, räägitakse nüüd kohe algavast tunnitööst. hah!
täna tulime hommikuks kohale, et teada saada füüsika hinded. selle järgi tulev keemia ai alanud ega alanud, siis otsiti mööda maja õppejõu numbrit ja teatati, et kellaaeg on valesti öeldud ja tund algab 1,5h hiljem. no halloo!
ühika kohta ma ei taha rääkima hakatagi..
ühesõnaga, aegajalt mõtlen täitsa tõsiselt, et õpiks Tallinnas edasi. aga siis peab ju jälle otsast peale hakkama, sest päris üks-ühele ei õnnestu küll kogu asja üle viia – õppekavad jms on ikka niivõrd erinevad ju. oleks aasta kaotatud aega ja see ei meeldiks mulle väga. pealegi on päris kosutav aegajalt linnast välja saada ka ju. niiet..
tegelikult on mõnus ilm ja tahaks kusagile niisama päikese kätte end sättida hoopis.
P.S. siin on täna täpselt üks söögikoht lahti ja lisaks on kõrval Säreveres mingi põllumajandusüritus. kuna ma päevapraena lubatud guljašši ei tahtnud (10 minti pakuti sellegi ooteajaks!?!), siis loobusin hetkel üldse.
P.P.S. hääle järgi jõudis õppejõud ka kohale..

jazz minus

sattusin täna Nukuteatri Akna-sarja kontserdile, millel esines Helin-Mari Arder (btw, koduka pildid peaks olema Kalkari tehtud, kui ma õigesti mäletan). kuulasin seda popjazzi ja nagu sarjale kombeks, oli võimalus lavalolijatele küstimusi esitada. see selleks, hoopis mingid omad mäletused lõid pähe.
esimene asi, kus ma mäletan figureerivat sõna ‘jazz’, oli mul üks t-särk. käisime Assaku laadal, ma võisin olla nii 8-9 aastat vana (ma arvan, see võis olla esimesi aastaid, kui meil auto oli). hästi lahe oli, linnatüdrukuna polnud ma kunagi laadal käinud. türgi ja hiina kauba asemel oli tol ajal kohalike vabrikute kaup. tea, ilmselt ka selliseid asju, mida poodi eriti ei jõudnud. igatahes lunisin omale välja ilmselt saksofoni pildiga t-särgi, millel oli ka kiri ‘JAZZ’. ega ma tol hetkel teadnudki, misasi see õieti on, teadsin vaid, et mingisugune popp välismaa muusika. muide, aastat 5 hiljem oleks ma sselle särgiga ilmselt häbi pärast maa alla vajund, sest siis ma olin juba teadlikum ja jazz polnud ometi popp tol ajal pubekate seas. aga tol hetkel oli see jõle vahva, peaaegu nagu välismaa asi. noh, eks ma kasvasin ilmselt kiriesti välja. hm, vend sai vist ka samasuguse küll.
teine jazzimäletus on seotud umbes aasta hilisema ajaga, kui ostsime.. vist Tapalt või kusagilt sealtkandist kassettraadio. vist oli Riga mingi mudel, või ma ei mäleta ka. sangaga, kaasaskantav, tol ajal ikka väga popp. no mitte stereo, onju. ja üks mu esimesi lindistusi oli Ella Fitzgerald. oli mingi.. vast pühapäeva õhtu, istusin, kassett sees ja ootasin. enamvähem oli teada, et mis aegadel lastakse mingite välismaa artistide muusikat ja niipea, kui kõlas välismaa nimi, lõin maki lindistama. oo kui uhke oli. ma ei osanud seda nime õieti kirjutadagi kassetikarbile, aga see polnud ometigi ju oluline. ega ma teadnuki, kas see muusika mulle meeldib üldse – oluline oli kassetile saada. muide, see püsis seal veel aastaid. aga jah, kui ma mingi hetk teada sain, et jazz.. ega siis polnud enam kuulamist.
igatahes, oma noorpõlvest hoolimata või just seetõttu olen arenenud sinna, et suudan täiesti vabatahtlikult kuulata jazzi, isegi üsna klassikalist. ja kui ma nüüd meenutan, siis ostsin üsna ilmumise aegu Sergei Manukjan & AVICENNA LP – ilmumisaastaga 1989. hm. mul on vahepeal lüngad..
aga ‘musta’ ja ‘valge’ jazzi vahel on ikka mingi vahe sees. või on see vahe lihtsalt klassikalise ja popikama jazzi vahel? viimases seguneb jazz ju bossa, samba jms elementidega.. (või mida ma üldse muusikast teangi)

vestlus, ehk 50 ways to..

T: 50ways to leave your lover?
T: sellekohane dokument asub kusagil, um, lingil?
P: eip
P: see on üks laul
P: vist film ka
T: a. okei.
P: ma eile kuulsin sellest laulust mingit popikat varianti
P: http://www.wbr.com/paulsimon/lyrics/50ways_to_leave.html
P: kuigi sellest võiks teha dokumendi kaa
T: mmmm. selge
T: lausa wiki võiks käima joosta rsk
mul oli msn’i personal message ’50 ways to leave yout lover’