et siis aasta lõpp ja popp aeg kokkuvõtteid teha ja puha.
mida ma siin ikka kokku võtan. need, kes on mu ümber, teavad nagunii mu aastat. kes kui palju. ma ise tean ka. enamvähem.
uusaastalubadusi pole mul enam aastaid olnud. seega puudub vajadus nende täitmist kommenteerida.
kirju aasta oli. järgmine näib ka selline tulevat. liiga palju otsi tuleb kaasa uude.
Kuu: detsember 2006
tõbine
no tundub et ma ei saagi terveks. jõulude ajal oli korras ja nüüd jälle. ja oleks siis nagu tavaliselt, et üks päev tõbisemat olemist ja paar päeva taastumist. ei! ikka kohe mitmes päev on täiega s*** olla.
ja ma ei saa voodis pikutada ja haige olla ju ka.
teed jms läheb suuremal hulgal, kasu ei näe millestki.
kaneelisüdamed
4 muna valged
250g tuhksuhkrut
325g sarapuupähkleid või mandleid (jahvatatud või purustatud)
2tl kaneeli
suhkrut
vahusta munavalged. kui vaht muutub tugevaks, lisa tuhksuhkur ja vahusta veel paar minutit. võta 2 spl glasuuri jaoks, pane see niiske rätikesega kaetud tassi, et ära ei kuivaks.
sega ülejäänud munavalge hulka pähkli- või mandlipuru ning kaneel.
laota taignalauale suhkur j laota taigen selle peal 1cm paksuseks kihiks. vormi südamed. pane need küpestuspaberiga kaetud plaadile ja lase neil 1-2 tundi toatemperatuuril seista.
pane ahi sooja 160 kraadi juurde. määri küpsised pealt ülejäänud munavalgevahuga ja küpseta umbes 25 minutit. tõsta plaadilt, kui küpsised on jahtunud.
kaneelis
4 muna valged
250g tuhksuhkrut
325g sarapuup
seda ja teist, laialivalguvalt
kuidagi kahju oli täna poissi aeda viia ja jätta. neid oli seal maja peale kokku nii vähe, et täpselt üks rühm oli lahti. aga mis teha, kui ma pean täna tööl olema. üksi pealegi.
ah, vähemalt nad istusid hommikul, sõimest kuuesteni, kenasti põrandal ja kuulasid juttu, mida kasvataja neile rääkis. saame hakkama 🙂
argikiun mode on
eile imetlesin kaubamajas inimeste harukordset taiplikkust ja lugemisvõimet. ma olen ammu tähele pannud, et meil miskipärast ei kipu ekspresskassa-süsteemid töötama. ikka minnakse sinna rohkema arvu toodetega kui kirjas on. paljudes kohtades on minu meelest selletõttu see süsteem ka ära kaotatud. no nüüd Kaubamajas on jälle eksole ja arvake, kas seal sabas olid ka inimesed kaupa täis ostukärudega? muidugi olid. ma sain oma lubatud 5 tootega kõrvalkassas ka kiiremini. tegelikult, oleks see minu teha, ma oleksin karm ja suunaksin rohkemate toodetega inimesed teistesse kassadesse. tegelikult ka. muidu ei tule sellest mitte iial midagi välja.
kooli õppemaksuga, mille ma vaidlustasin, sain lõpuks selle tulemuse, millega ma rahul olen. ainult et, lähtudes kogu sellest avalikustatud hinnast (mille leidmine TÜ lehelt ei ole üldse kuigi lihtne, ka otsingut kasutades), ei saa ma ikkagi aru, kuidas see lõpphind kujuneb. ausalt öelda tunnen ma, et tahaks natuke tarbijakaitsega ka seda arutada. selline käitumine pole päris korrektne minu meelest, nagu ma nüüd sealt koolist saanud olen. ja nad on kümme aastat seda kooli juba teinud. äkki olen mina lihtsalt liiga nõudlik?
laud, suhteliselt korras
suvine maaelu. mustikate man 🙂
reedehommiku täiendus: Marjasoo jõhvikaid tuhksuhkrus on Kaubamaja toiduosakonnas müügil. kuusnurksed karbid ja kallimad kui need lätlased. kahjuks. aga käsitööna tehtud ja imehead.
paari lausega telekast
ma ei fänna õudukaid. minu jaoks on see üks selline ˛anr, mis ei paku midagi. no miks ma pean tekitama endas hirmu?
aga nüüd ma istun kell 1 öösel ja vahin ühte. lihtsalt kuna und ei ole. ometi tuleb ka muid asju. aga ma olen siin kinni. olen ennegi tähele pannud – kui ma hakkan mingit filmi vaatama, siis ma ei taha naljalt pooleli jätta. pigem siis juba ei hakkagi. mis on ka põhjus, miks ma lapse esimestel eluaastatel telekat ei vaadanud ilmselt. või siiski, harjumus mitte vaadata oli juba varem. ca 15-aasta tagueset ajast, kui mul polnudki kodus telekat. viimasesl ajal olen jälle siiski leidnud end liiga tihti teleka eest..
tegelikult oleks kugeda ka mõistlikum. aga ma ei taha asjalik olla täna. tahan lihtsalt uneni aja parajaks saada.
ilmselt on filmi puänt veel ees ja mul oleks siiski targem enne magama ära minna. no aga kas voodis väherda on kuidagi parem?
kell 1:28 – õuduka kõrvale klappidest miskit positiivset musa kuulata on päris fun 😉
tellitud sissekanne
eile hilisõhtul küsiti, et kus minu argukiun siin siis on.
meil oli parajasti teemaks jõulukingid ja muu virin meeste pihta. noh. kui neid inimesi isiklikult ei teaks, siis vist osade asjade puhul mõtleks küll, et tegu on väljamõeldistega. aga no ei ole noh.
pole minu asi neid asju siin avalikustada. eks tegelikult mõtlevad kõik hästi ju. ma vähemalt loodan. lihtsalt välja kukub nagu alati.
ja ma ju ise ei erine kuidagi nendest teistest tegelikult.
“nii kena et meil kõigil on perfektne pereelu”
uudishimulikele: minu isiklik kingiskoor on null.
through the devils (part I)
’devil’ on selline sõna, mida ma ei oskagi väga hästi tõlkida. noh, ‘kurat’, eksole. aga minu jaoks on devil siiski pigem .. evil – ‘õel, kuri, pahe’ on sellised tavalisemad vasted sellele.
võibolla on tegu lihtsalt keelelise analoogiaga. no et ’devil’ ja ‘evil’ on sarnased sõnad. aga – miks nad siis on? miks eristab kuradit, kes on meie folklooris siuke natuke tobukegi, õelusest vaid üks täht? see pole päris nii lihtne. ma pole kursis läänepoolsema folklooriga, aga ilmselt ikka sealne devil pole võrdväärne meie kuradiga, vaid on märksa sügavam ja etteaimamatum tegelane. more evil.