paar tundi tagasi Põhja Rimis astub mulle ligi meesterahvas ja küsib: ’izvinite, mozhno bas priglashit?’. jään hämmastunult seisma: ‘kuda?’. seletab mees siis, et noh, neil on barbakju ja.. viitab korvile, kus sellised kenad piknikuasjad reas jah. kaine pealegi. vastasin talle siis ausalt, et ma perega poes, mispeale kenasti vabandas tülitamast. täitsa naljakalt viisakas oli. pärast silmasin, et tal sõber oma sõbrannaga ka kambas. ju siis ei tahtnud üksi olla ja paremat ideed ei tulnud.
tegelikult polegi keegi ammu mind tänaval üritand ära sebida. paar aastat juba 😀