paar tundi tagasi Põhja Rimis astub mulle ligi meesterahvas ja küsib: ’izvinite, mozhno bas priglashit?’. jään hämmastunult seisma: ‘kuda?’. seletab mees siis, et noh, neil on barbakju ja.. viitab korvile, kus sellised kenad piknikuasjad reas jah. kaine pealegi. vastasin talle siis ausalt, et ma perega poes, mispeale kenasti vabandas tülitamast. täitsa naljakalt viisakas oli. pärast silmasin, et tal sõber oma sõbrannaga ka kambas. ju siis ei tahtnud üksi olla ja paremat ideed ei tulnud.
tegelikult polegi keegi ammu mind tänaval üritand ära sebida. paar aastat juba 😀
Päev: 29. juuli 2006
laupäevahommik vihmaga
laman voodis ja kuulan vihma. aken on lahti ja vihmapiiskade hääl vastu aknaplekki mõjub rahustavalt. üksikud laupäevahommikused autod surisevad mööda. mul on silmad kinni, ma ei tea, mis kell on, mul pole kusagile kiiret. kuulan vihma ja nii ongi hea.