mida ma võin siis siin kirjutada, mis on piisavalt peenetundeline ja ei riiva mu lugejaid?
lapse haigusest ja mu murest loesti välja asju, mida seal polnud (hea küll, ma ei täpsustanud, mis oli).
on asju, mida keelab kirjutada mu oma sisemine pidur. on asju, mida keelab kirjutada mu teadmine tuttavatest, kes siin lugemas käivad. on asju, mida ma ei kirjuta veel mitmel muul põhjusel.
paras aeg oleks vihaga öelda, et ma ei kirjuta siis üldse. aga keda see ikka ähvardaks, peale mu iseenda?
Kuu: aprill 2006
kõhuviirus
minu üleeilesest esinev kõhutõbi jõudis lapseni. vastu ööd. paljuõnne :S
20 minti hiljem:
teine vahetus voodipesu. hea, et polnud eelmist jõudnud veel masinasse toppida…
veel 10 minti hiljem:
kolmas vahetus. tv ja lennukidokumentaal mingi. ma ei julge teda voodisse saata. oeh..
P.S. söetablett peale esimest hoogu oli viga. kõik järgnev on nüüd veel ilgem 🙁
hommik ja uni
mida teha, et saaks mõnel hommikul segamatult magada nii kaua, kui just und jagub?
jah, magada mujal kui laps. seejuures mitte koolis. ma ei saa ju ca kord nädalas last ära saata kusagile. tore, kui kord kuus õnnestub. mingis mõttes on see aga lapse suhtes ju ebaaus ja minust isekas.
vastus, et ma võiks minna kell 9 lapsega koos magama, ei ole õige, sest äratus tuleks ikka lapse või kella peale. ‘oma aega’ poleks siis ka üldse. või kas peakski? (millal oli minu ema ‘oma aeg’? sest tema läks magama umbes koos meiega ja ärkas enne meid. aah, ma olen vist nõrk lihtsalt)
väss
miskipärast on alati tunne, et väsinum ei saa olla.
täna olen ma hulka väsinum kui viimaste nädalate jooksul. aga arvestades eilset ja tänast sebimist ja pildistamist ei ole ma imestunud ka. peaaegu 12h ja 90 inimest (pulm) ning järgmine päev paar tundi lastesünnat (jube lärm ja sebimine) otsa on loomulikult väsitav.
õnneks sai hommikul vähemalt pikalt voodis vedeletud 🙂
järgmised 48h pole igavust küll ette nähtud.
kolme liha pikkpoiss
loomingulise kokkamisega on pikem paus sees olnud, üldse on toidutegemismõtetega pahasti.
aga siiski.. üks pisut teistsugune variant pikkpoisist.
400g lamba-looma hakkliha
400g sea-looma hakkliha
2 viilu saia
2 muna
2 suurt küünt kodumaist või 4 küünt välismaist küüslauku
soola, pipart, vett
aseta saiaviilud vee sisse likku ca tund enne taigna tegemist.
pane kaussi hakklihad, saiaviilud, milledest on suurme vesi välja pigistatud, toored munad, kooritud ja purustatud küüslauk, maitseained. sega kokku. vajadusel lisa taignasse pisut vett.
aseta vormi, lisa veidi vett ja pane 200-kraadisesse eelsoojendatud ahju. küpseta ca 10 minutit, siis keera kuumus ca 180 peale ja küpseta veel umbes kolmveerand tundi. aegajalt kasta veega, vajadusel võib olla lihtsalt kuum vesi.
kõrvale sobib kartulipuder pastinaagiga.
tere päev
ringutan ja vaaatan köögiaknast välja. ilmselt kaob päike varsti nonde pilvede taha, aga praegu igatahes veel paistab ja paneb mind ootama sooja ilma, mil saaks aknad lõpuks ometi ära pesta. panen kohvivee üles ja annan poisile krõbuskid ette.
‘elu on ilus’, mõtlen, ’isegi siis, kui hetkel elus kõik ei olegi ilus’. juhhuu!
Me elu on me elu ainus mõte
Me elu on me elu ainus mõte.
See pulss, mis verd me vaikimisse taob.
Üks armastus. Üks päev, üks öö, üks lõke.
Hirm hetke ees, mis puruneb ja kaob.
Näo teeme, et me leekidest ei hooli,
mis kuiva säsi õgivad me seest.
Kord kukud kokku oma kõval toolil.
Sa tead, ei päästa miski selle eest.
Kord kukud kokku, seestpoolt õõnsaks söödud,
sa tead. Kuid praegu vaikid sellest veel.
Üks puudutus. Üks lõhn, üks hääl, mis möödub.
Ja hirm ja võlu, kui sus katkeb keel.
Doris Kareva