Mälu sügavamad sopid on kasulik tuulutamata jätta. Sealt võib ootamatult sadada välja liiga palju asju, mida tahaks unustada. Algul kukub üks, siis robinal teised takkajärgi. No kellele seda vaja on?
Ma ei kahetse asju, mida ma teinud olen, enamasti. Aga ma tahaks unustada nii mõndagi. Mälu suurpuhastus, onju?
Ainult et siis poleks ma see kes ma olen. Sest ilma mälestuseteta poleks mul nende mälestustega seotud kogemusi. Ja mis siis minust alles oleks?
* parafraas Ine Viidingu 1988a ilmunud raamatu “Sa tead ainult küsimärki” pealkirjast