oh, jõul. siuke, segane oli – aga sai üle elatud. lõhki ei söönud, isegi päkapikke käis (mh, ka mulle), poissi on päkapikud üldse päris heaks poisiks pidanud – lubage mul jääda vahelduvale eriarvamusele 😛
lahe on see, et lumi tuli ja polnud sopane. kurb on, et pühalikkusest jäi puudu – aga panen selle oma üldise tujutuse süüks. vähemalt otsisin jõuluraadioid netist ja kuulasin neid. piparkooke sai ka poisiga tehtud.
pilte on ka päris posu. ja väsimust veel rohkem. aga viimane pole jõuludega seotud.
ning, ei saa mainimata jätta, paljuõnne jõululapse emmele 🙂
Kuu: detsember 2005
jõulupuu & poiss
kõik kuuseehted (va. elektrilambid) on lasteaia laste endi tehtud 🙂
väljapääs
.. kus on see märk siis, kui meil elus seda kohutavalt vaja läheks? ..
pööripäev
täna on siis selle aasta kõige lühem päev ilmselt. vähemalt kingiti meile päikest sel puhul, maasoleva lumekiht tegi veel valgemaks. hea seegi, eksole? 🙂
nüüd saab minna ainult paremaks ja valgemaks. natuke aega vaja veel küünaldega kaasa aidata, siis saab Päike oma jõu tagasi.
üks jutt
eile lasteaiast tulles ütles poiss mulle enne tee ületamist: ‘emme, mul on sinuga üks jutt!’. ma tundsin end hetkeks väikese tüdrukuna, kellega lapsevanemtahab midagi rääkida ja ma pole kindel, kas see on hea või halb jutt, väike valvas tunne minu sees – ole hoolikas, kuula, mõtle mis vastu ütled.
hetke pärast taastus mu lapsevanemaroll, leppisime kokku, et räägime peale tee ületamist; jutt ise osutus mitte millekski hulluks (lapse väike, tema jaoks suur mure, täiesti lihtsalt lahendatav).
huvitav, kas mu laps tunneb samamoodi, kui ma ütlen talle: ‘ma tahaks sinuga nüüd natuke rääkida’?
kaks oran˛i mütsi
niisiis, võtsin üle mitmete aastate vardad kätte ja tegin omale mütsi, või lausa kaks. tõesti, ise ka ei usu. aga siin nad on. sellele lilledega mõtsile tuleb sall ka juurde. ja teine – noh, teine tuli natuke suur, aga ma kardan, et kui üles harutan, siis enam ei viitsi uuesti teha. lõngast tuli ka jube täpselt välja ja klapid on juurde kootud. et päris nikerdamiseks läheks lõpp ju. kui keegi suurepealine juhuslikult soovib, siis uue mütsi lõngaraha eest müün ära :O
aga, kajakas, igal juhul siin on Su lilled olnud juba üsna mitu nädalat 🙂
viktoriin
reedesel jõulupeol teenisin meie lauast (ja firmast) ainsa auhinna. võinoh, kui seal oleks karm rabelemine olnd, siis võiks lausa öelda, et päästsin meie au 😛
igatahes oli seal mingi keskajateemaline viktoriin (pidu isegi keskaegsete võlvide all) ja ma vastasin esimesena õigesti küsimusele, et milline koduloom kodustati alles keskajal. milline?
poliitiliselt ebakorrektne
onju et ma tohin nüüd natuke nördimust avaldada selle puhul, kui mõni lapsevanem lihtsalt teatab, et seoses oma usuliste tõekspidamistega nemad ei osale lasteaiakasvatajate kingirahas.
tähendab, seda ei öeldud mulle ja see, kellele öeldi, oli ka üritanud rääkida, et see ei ole niivõrd jõulukink, kuivõrd kasvatajate tänamine ja meelespidamine. igal juhul ei olnud sellest kasu.
niisiis, mida võime edasi mõelda? et on usulisi tõekspidamisi, millede puhul on ka tänu mingi piiratud tegevus ilmselt (ma ei hakka kirjutama, et tänu ei tunta üldse, ma pole selleks asjaga nii kursis; aga ma võin kirjutada, mis mulje jääb)? et see lapsevanem teatas ka aeda, et tema lapsele pole jõulupakki vaja ja loomulikult ei osale see laps jõulupeol? et järgmisel aastal sõnastame kingiraha korjamise hoolikamalt ja väldime sõna ‘jõul?
vabandust mu mõningane õelus, aga ma ei suuda olla 100% tolerantne – ja ega vist peagi. muide, niigi kustatasin siit maha ühe laste sünnipäevi puudutava lause – see oleks liiga täpselt mõista andnud, millise usulise kuuluvusega on tegu :O
ja tegelikult on natuke kahju, kui inimesed nii kangelt ära kapselduvad 🙁
natuke mõtlemist pea samal teemal on BC blogis.
P.S. sellega on arvestatud, et mõni nagunii ei maksa, seega polegi probleem mittemaksimises kuivõrd selles, mis põhjus selleks toodi.
