ujula avastamine suhteliselt ühika lähedal (suhteliselt, tõesti suhteliselt) oli päris hea asi. reedeõhtul veetsime vees oma 45 minti ja saunas ka mõnevõrra. vajaliku info sinna laekumise kellaaja suhtes saime ka – no sellist, et mis kell lõpetavad vesiaeroobitsejad ja mis kell on seega riietusruum täis. meeste poolel ei olevat seda probleemi olnud.
igatahes oli marulahetore ja laupäeval tundsin, et mul on isegi mingid lihased olemas. päris kummaline avastus 😉
aga ma ei tea, kust ma selle tõve jälle kord sain. peale ujumist küll mitte, siis olin ma soojas. tekib tunne, et mul on stress või midagi, et ma nii pidevalt haige olen sel sügisel. ma pean selle teema endas läbi töötama.
