lapse kasvamisest ;)

minu laps, kelle puhul ma kartsin, et lasteaeda harjumine läheb üle kivide ja kändude ja kena, kui kevadeks lepib, korraldas eile lasteaias ühe Väga Suure Jonni, kui ma talle järgi läksin. sest tema tahtis veel mängida, aga mina ei pidanud heaks mõtteks temaga rühmatuppa mängima jääda. niisiis istusime garderoobis oma 15 minti, mille jooksul tema muudkui ulgus, et ‘määäängimaaaaa’ ja mina püüdsin selgeks teha, et lähme ehk ikka koju. ilmselt kajas kogu maja poisi nutust. vähemalt minul oli natuke piinlik ka.
eelmisel nädalal toimunud arenguvestlusel kuulsin oma üllatuseks, et minu poiss on üks vingemaid riietujaid rühmas. miskipärast ei tea mina sellest midagi, vaid tunnen end enamasti kammerneitsina, kes noorhärrat riietab. kuigi natuke paremaks on asi läinud. aga näe, selgub, et tüüp valdab asja küll 😉
kui ma poisilt tavaliselt küsin, et kellega ta aias mängis, on standardvastus ‘Kauriga’. kahtlustasin juba, et ta ei tea laste nimesid, aga eile sain selgeks, et teab ikka küll. hakkas õhtul kodus rääkima, et ei tea, kas homme on ka nii vähe lapsi aias ja ma siis küsisin, et kes olid. esimene vastu oli kohe, et ei tea. ma siis hakkasin pakkuma nimesid (no nägin ju mõnda, kui järgi käisime) ja siis poiss hakkas lisama nimesid. nii et selgub, et ma olen kippunud teda alahindama.
nojah, ja siis meenus veel see asi, kuidas neljapäeval peale arenguvestlust (kus poiss juures istus ja kogu aja pirises, et tahab koju – aga pärast tahtis hoopis kohvikusse) istusime Kristiine Apollo Mmuahis (mis kahjuks kinni pannakse, niuc, seal on alati nii vähe rahvast ja ometi on see selle kaubakeskuse ainus mõnus istumiskoht!) ja laps sirvis oma kahte äsjaostetud Väikese Muti raamatut (teate küll, mingid tsehhi omad, multikad olid ka veel minu nooruses) ning Jänkupere raamatus järjekordselt lehte keerates pidin ma korraga omale kohvi kurku tõmbama ja jäin kohe illustratsioone jõllitama: selgus, et seal on juttu sellest, kuidas jänkuema kolmikuid sünnitab ja pilt oligi konkreetselt sünnitusest, ikka kohe väga konkreetselt. einoh, las laps õpib – aga ma polnud sellel hetkel ja selles kohas selliseks pildiks valmis! 🙂