võõrast elust, läbi minu

olen juba paaril korral näinud ühes Poes tööl ühte koolivenda (eiei, mitte klassivenda; ma tean teda nägupidi lihtsalt), kärusid-korve kokku korjamas. jah, mis töö on see üle 30sele mehele, võiks ju küsida?
oli teine kooli ajal selline – hädapärast veeti läbi, klassis temast lugu ei peetud, ega ta pingutanud ka. kerge füüsiline puue, vaimselt küll normaalseks tunnistatud, aga ju tal oli ikkagi mingeid probleeme siiski (võivad ju olla nt peavalud kasvõi?). sest tema vanem vend oli-on kena ja edukas, lahtise peaga inimene.
mõned aastat tagasi nägin sedasama koolivenda üsna räsitud moel pudelikottidega ringi rändamas linna peal. kodutuna mitte, suhteliselt korralikud riided seljas, aga ilmselt oli see ainus tegevus, mis talle sisse tõi. ahjaa, et kellega või kus ta elab, ma ei tea. tean seda, et ta vend üritab tema olemasolu maha vaikida.
ja ausalt öelda on mul hea meel, et ta nüüd on omale leidnud sellise töö. ta on seal olnud juba mõnda aega, ilmselt kohusetundest puudu ei tule. ma arvan, et üks inimene on vähemalt praegu pääsenud sellelt teelt, mis lõppeks tänavaeluga. ilmselt see mulle korda lähebki.