suhtlemispsühholoogia oli päris huvitav. saan teoorias teada seda, mida praktikas iga päev teen. või mitte just alati, on ka täitsa rahulikke päevi, mil suhtlen nii vähe kui võimalik ja hoian energiat. aga ma leidsin, et erinevalt üldistusest, et naised ‘arvavad’ ja neile ‘tundub’ tahan ma rohkem ‘teada’ – mis aga on meeste pärusmaa. vähemalt neid asju tahan teada, mis minusse puutuvad. ah, tegelikult mäletan neid ‘arvamise’ aegu ka, ja eriti naiste seltskonnas kasutan seda ‘arvamist’ ja ‘tundumist’ ka küllaltki – aga pigem selleks, et teist poolt säästa. aga minuga, palun, olge konkreetsed!