linnas tagasi. tegelikult juba eile, aga ma üritan meeleheitlikult veel pikendada mingit olemise aega. kuigi see ei õnnestu siin kuidagi. sest juba homsest läheb jälle väga kiireks. tegelikult peaks juba täna alustama, aga ma ei taha!
ja üleüldse, milleks mul seda kõike vaja on? selle asemel, et rahus edasi vegeteerida, sean omale kummalisi ja mitte väga lihtsalt täidetavaid sihte. et siis kurta, et kiire on ja midagi teha ei jõua ja et raske on ka. võimidagisellist..
lapse hoidmine järgmisel nädalal tuleb ka paika panna.