Päev: 13. juuni 2005

mõnikümmend minutit tagasi helises välisukse kell. ei teadnud kedagi endale külla tulevat, aga mis siis ikka. võtsin toru ja teiselt poolt vastas noormehe hääl, tutvustas ennast ja oma kaaslast ja ütles, et neid huvitab minu arvamus. edasi tuli see, mis ma arvasingi – jutt Jumalast ja riigist, kus kõigil inimestel on hea. väitsin, et minu meelest on inimesed sellised, et alati on mingi hulk, kes pole 100% rahul – see ei olekski inimlik. ma ei jõudnud selleni, et tegelikult peab hea tajumiseks ka kurja nägema ehk siis kui on kogu aeg ja püsivalt hea, siis ei ole võimalik sellest aru saada – või siis oled mingite uimastite mõju all koguaeg, mis panevad sind hästi tundma (ja ka sel juhul peab ilmselt doose aja möödudes suurendama ju?). kõne katkes ja kohe helises uuesti. noh, edasi oli siis juttu ikka väljavalitute riigist ja et muutused peavad toimuma. avaldasin siis oma arvamust, et küllap toimubki, läbi ökokatastroofide – aga kas see inimkonnale mingit lõpmatut õnne just toob? kõne katkes veel ja kohe jätkus jälle. poiss leidis, et mul on toredad ja õiged mõtted, aga et Jumal on seda kõike ette näinud. ma väitsin, et ma nimetaksin seda siiski maakera ökosüsteemiks ehk tervikuks, aga nõustusi, et ju see on nimetuste vahe 😉 ühe korra katkes veel. nüüd jõuti selleni, et neil oleks mulle üks raamat. ma ütlesin neile tõtt, et mul on toas riiulil mitu raamatut, nende seas ka paar erinevat Piibliväljaannet – ja et ma olen Piibli ka läbi lugenud ning arvan, et ka nende poolt pakutavaga üldjoontes kursis. igatahes tänasime seejärel teineteist vastastikku meeldiva vestluse eest ja lõpetasime.
ah et miks ma sisse ei lasknud neid? no kuulge.. pealegi jagus neil kenasti kannatust ikka uuesti mu korterinumbrit valida 😉