konspekteerisin äsja eksami jaoks taluaedade kujundamist ja haljastamist ja kogu selle aja oli silme ees unistus. natuke haigettegev, sest ma tean et ma ei saa seda praegu ja ilmselt niipea. pluss veel paar nüanssi, mis ma jätan enda teada.
lähen kiiresti järgmise punkti juurde edasi.
Päev: 3. juuni 2005
nr. 8
Aeg, mis viis meid kokku, viis meid ka laiali.
Aga ilmselt oli see kõik ikkagi vaid asjaolude kokkusattumine. Polnud vist lihtsalt see aeg. Seesama viiv – kui paar kuud on viiv? – oligi ehk kõik. Sest muus hetkes poleks me olnud need, kes me olime toorkord. Teist võimalust tavaliselt ei anta.
Miks? Miks? Miks?
Miks lõppes kõik niimoodi?