täna hommikul bussiga mööda Pirita teed sõites lõi mulle korraga pähe, et mul on lausa isiklikud mälestused sellest, kui seda suurt laia teed ei olnud, kitsas tee läks sealt alt, kus praegu on rattatee (no kuni Maarjamäeni saab autoga ikka jah) ja et kogu see praegune tee on ju merelt võidetud.
nagu restaureeriti Tallinna vanalinn enne olümpiaregatti poolakate poolt ühesuguseks, nii leiti sel ajal raha ka igasuguste muude hiigelprojektide jaoks. näiteks seesama Pirita tee – tänapäeval sellist asja enam ei tehtaks ju. hull värk, mitmekümne meetri laiuses merd ära täita, pealegi on see kõrgem kui nö. vana osa ju. absoluutselt lahe on selle juures aga peaagu ainus Talinna mereäärne jalutustee, oma punaste piiretega, kadriorust Piritale.
linnahall on sama aja sünnitis ja tegelikult ma hoian pöialt, et seda maatasa ei tehtaks. muide, stiililt sobitub ju tollesama Pirita tee äärse promenaadiga päris kenasti.
umbes samal ajal valmis ka mööblimaja. mu mällu mahub ka pilt sellel kohal enne asunud Pelgulinna turust ja ehitustöödest. kui sellest kandist rääkida, siis umbes samasse aega jääb ka Paldiski mnt laiendamine Sõle tn ja Mustamäe tee vahel. Statoili tankla asemel nurga peal oli paekivimüüriga piiratud mingi tootmishoone (vist), madal säärane, hiljem oli seal muru, mis diagonaalis kohe läbi trambiti, et ristmikult otse Moldaavia poodi saada. ja kusagil keset praegust linna poolt kulgevat teed, umbes trollipeatusega kohakuti oli majavalitsuse (?) maja.
ja olümpiamängudega tuleb pähe ka see, et mõni aeg peale mänge liikus soome dzemme ja vaakumpakendatud vorste. tol ajal tõeline müstika 🙂
huvitav aeg oli omamoodi, mingid asjad lihtsalt toimusid :O
Kuu: aprill 2005
unistus..
täna päeval vilksas mu vaimusilmast läbi pilt mingist päevalillepeenraga hoonest, taamal mingi põllukividest sein? ehitis? ja ma teadsin, et see on mu kodu.
leiaks selle nüüd päriselt ka üles :O
karikakralaul
karikakar olen Su käes
kellelt nopid lehti
ja loed
‘armastab’ ‘ei armasta’
õielehti on lõputult
kuid Sa ei väsi neid tõmbamast
Sa usud neid rohkem kui mind
karikakrana ma ju tean
palju mul lehti
mis vastus Sulle jääb
aga Sa ei taha seda minult kuulda
Sa usud mind alles siis
kui lehed kõik väljas
ja mind enam polegi alles
on vaid kollane südamik
kuid veel on õielehti
ning Sina muudkui nopid neid
prantsuse lihasalat
Peeter Kardi raamatust “Salateid ja suupisteid”, 1991
250g keedetud liha
400g mundris keedetud kartuleid
400g värskeid tomateid
1 keedetud muna
1 klaas salatikastest
soola, pipart
koori karulid ja lõika õhueksteks viiludeks. viiluta ka tomatid ja liha. pane salatikaussi tomativiilud, raputa peale soola ja pipart. sinna peale pane kiht lihaviile ja kiht kartuliviile, kartulitele puista samuti soola ja pipart.
valmista kaste, segades olliviõli, veiniäädikas, purustatud küüslauk, pipar ja sool omavahel.
kaunista salat munaveerandikega.
tüüpe trammist
1. kaks välismaist (keele järgi rootsi) päritolu tädi, mõlemal Tallinna kaart käes lahti ja paberis lilled käes. üks nendest suutis istuda 1,5 koha peal, nii et mu laps mahtus napilt sinna kõrvale.
2. kui nad baltijaamas maha läksid, avas venekeelne trammijuht ukse ja karjus trammist välja: ’deevutchki, pamagite, pakazite nim gde gostinitsa Tallinn’ ja viitas tädidele ise õige suuna kätte.
3. natuke enne seda, teel telliskivist baltijaama tõmbas üks noormees trammi esiukse juures lõuga, kasutadeks seda ülemist käsipuud. hm! sport massidesse?
4. tagasi sõites istus poiss akna alla, mina tema kõrvale. tema ees istus üks tüüp, kes kuulas kõraklappides mussi. peatus hiljem maandus teisele poole vahekäiku teine selline. päris hea kakofoonia jõudis minuni.
5. mõned istmed eespool istus üks tädi, kellel oli peas kaks lokkis shinjooni, kumbki ise tooni ja erineval kõrgusel ja meetrite peale näha, et kunstlikud. oli püütud jätta muljet, nagu oleks sellised kaks patsi. hoidsin end tagasi, et mitte hakata pilti tegema.
basseinilugu
eilne tunnike möllamist Laulasmaa Spa’s mõjus lapsele nii, et hoolimata hilisest magamisest autos tagasisõidul magas ta poole 9ni, ilma et oleks üritanudki minu kaissu ronida.
ja üleüldse tundsin end rongaemana, et pole lapsega ammmmmmu ujumas käinud, ta kaifis seda ikka täiega.
Laulasmaal oli laupäeva pärastlõuna kohta meeldivalt tühi ka.
Haug lavashi sees
mul haug külmikus ja volksu link tänases lehes. seega..
Hambuline kala lavashis
800-grammine haug
pool kilo õhukest lavashi
punt värsket estragoni
70 g taluvõid
sorts sidrunimahla
purustet must pipar
sool
Haug puhastatakse, tehakse soomusest priiks ja fileeritakse är. Järgijäänud kraamist (pea, saba, kõhuääred, selgroog) võite kalasuppi teha.
Võiga määritud ahjupoti põhja pannakse kaks lavashi, kummagi pääle üks tükeldet haugifilee, mis on enne soolatud-pipardatud. Rohkelt estragoni kala pääle, siis sidrunimahlasorts ja kalakene kaetakse lavashiservadega kinni. Servad ühendatakse vajadusel võileivatikuga. Päält määritakse ka pisut võiga.
Eelkuumutet ahju madalale kuumale pehmeks hauduma.
Vein: riesling
Volks
