Ma ei mäleta enam päris kõike. Ma mäletan seda ööd, kui me käsikäes läbi linna kõndisime. Sügisööd. Ma ei mäleta, mida me rääkisime ja kas me rääkisime. See ei ole oluline. Mäletan seda tunnet.
See oli üsna külm septembrilõpu õhtu, aga ma ei mäleta ka seda, et oleks külm olnud.
Ja ma ei mäleta ka, kust täpselt sai see alguse. Sest me ju tundsime teineteist juba mõnda aega. Ning me koos lõunatamised juhtusid juba üsna tihti.
Lihtsam on mõista tõmmet esimestel kohtumistel.