palju õnne, Raul Mihkel 🙂
täna on hullem kui eile. mul pole üldse tunnet, et ma kuidagi täna midagi teha suudaksin; aga ilmselt ma pean selle mittetunde endas lihtsalt maha suruma. lõppeks ei ole ma planeerinud hirmpeent menüüd ja emal pidi õnneks mingi kook valmis ka olema – ehk siis ma võin jätta koogi tegemata, kui kuidagi ei jõua.
ilmselt on aja küsimus, millal poiss haigeks jääb. ise kardan, et just teisipäevaks, kui mul on miljon asjajamist ja poiss plaanis vanaisa juurde viia.
homseks pean ennast töökonditsiooni ajama. ma ei saa endale lubada ühe tööpäeva kaotamist.