kopeerin siia jutu, mille tegelikult kirjutasin foorumisse.. mis aga on minu meelest üsna oluline ja ma ei taha, et see mattuks kohe-kohe ajalukku.
päris tore on ju lapse kõrvalt teha mitte oma päris tööd ehk, aga muid asju? ise käisin lapse teisel eluaastal paaril päris huvitaval kursusel, ka kooli kaugõpesse läksin lapse teisel eluaastal. ma ei usu, et ma täiskohaga töö kõrvalt oleksin läinud.
laps on kõvasti avardnud maailmapilti, olen juurde õppinud täiesti ootamatuid asju – ikka ise uurides ja huvi tundes. lihtsalt on päris palju asju, mille peale ei mõelnud enne last kuigivõrd.
püüan väita, et lapsega kodus olles ei pea ju kanastuma ometi? sõltuvalt lapsest ja olukordadest jääb ikka aega mõne hobiga tegelemiseks. ka külalisi on mul käinud rohkem kui varem, mul on olnud aega kodus ette valmistuda ja töölt tulevad inimesed on vägagi rahul, kui neile pakutakse külas sooja sööki 😉
loomulikult on ka mul perioode, kui tundub, et oleks lihtsam, kui laps käiks sõimes vms. seda enam, et meil kodus ei ole selliseid ‘tunde’. laps joonistab kui tahab, mängib kui tahab – no väljas käime siis kui mina tahan 😀 samas, see 2 peäva mis me käisime sõimes vaatamas – praegu ma küll pole veel valmis oma last sinna jätma. küll ta jõuab veel olelusvõitlusega tegeleda ka.