viimase aja ilusaimad apelsinid olid Kajaka turul. mitte mingid pisikesed ebamäärased nässid, vaid kenad suured ja selle väikese-apelsini-otsaga. kaubamajal ei olnud eile õhtul midagi vastu panna.
raamatukogus oli Zilmeri-Kokassaare-Vihalemma ‘Normaalne söömine’ lausa avalikult riiulil olemas. ma küll ei näe lähima 3 nädala jooksul seda aega, millal ma sellesse süveneda saaksin, aga vähemalt on see praegu minu riiulil
poiss räägib mulle juba umbes nädala jooksul aegajalt: ‘emme, ma arlmastan sind’ 🙂
paar tundi hiljem
tegelikult tahtsin ma enne kirjutada ka sellest, et Olav Ehala on teinud ikka hulga fantastilisi laule, millede kuulmine viib mind kusagile teisele tasandile ja mida kuulates käivad värinad üle selja. ma ei tea ühtegi teist heliloojat, kelle nii paljud laulud mulle niimoodi mõjuksid.