mul on tühikuklahv katki. kogemata kopeerisin 2 tühikut korraga ja pole seda muutnud ka. miskipärast pole ükski kodus vedelevatest klaveritest sobiva otsaga ja ühtegi üleminekut pole ka. seega ei kirjuta siia rohkem, kiire on ka nagunii!
Kuu: detsember 2004
aastad lapsega
kopeerin siia jutu, mille tegelikult kirjutasin foorumisse.. mis aga on minu meelest üsna oluline ja ma ei taha, et see mattuks kohe-kohe ajalukku.
päris tore on ju lapse kõrvalt teha mitte oma päris tööd ehk, aga muid asju? ise käisin lapse teisel eluaastal paaril päris huvitaval kursusel, ka kooli kaugõpesse läksin lapse teisel eluaastal. ma ei usu, et ma täiskohaga töö kõrvalt oleksin läinud.
laps on kõvasti avardnud maailmapilti, olen juurde õppinud täiesti ootamatuid asju – ikka ise uurides ja huvi tundes. lihtsalt on päris palju asju, mille peale ei mõelnud enne last kuigivõrd.
püüan väita, et lapsega kodus olles ei pea ju kanastuma ometi? sõltuvalt lapsest ja olukordadest jääb ikka aega mõne hobiga tegelemiseks. ka külalisi on mul käinud rohkem kui varem, mul on olnud aega kodus ette valmistuda ja töölt tulevad inimesed on vägagi rahul, kui neile pakutakse külas sooja sööki 😉
loomulikult on ka mul perioode, kui tundub, et oleks lihtsam, kui laps käiks sõimes vms. seda enam, et meil kodus ei ole selliseid ‘tunde’. laps joonistab kui tahab, mängib kui tahab – no väljas käime siis kui mina tahan 😀 samas, see 2 peäva mis me käisime sõimes vaatamas – praegu ma küll pole veel valmis oma last sinna jätma. küll ta jõuab veel olelusvõitlusega tegeleda ka.
ruuduline hommik
pühendusega zzz’le 🙂
laena kannelt..
mul on inspiratsioonipuudus. keegi võiks öelda, miks ma selle fotokotijunni (suur, kandiline ja raske) tööle kaasa võtsin kena väikese käekoti asemel? ma ju nagunii ei pildista!
mobile world
bussis. tagapool kusagil, kõlava häälega tädi mobiili otsas. kõne tuli talle sisse.
peale pikka juttu, et kus on ja kuhu läheb ja mida teeb:
‘ahah, et jõudsid karja tänavale? … saame pärast kokku, ma helistan sulle hiljem. on sul mobiil kaasas ikka? … tsau!’
meeleheaks iseendale
pühadejärgne jäätis..
kohalikus endises 24h alkopoes ei olnudki vaniljekat shokolaaditükkidega. nii et on päris shokolaadijäätis. kohvijäätist pole enam vist üldse kahjuks 🙁
luban endale, et peale seda jäätist olen tubli.. ja millalgi täna õhtul koristan natuke erinevaid paberitega kaetud tasapindu selles toas. eile õhtul õnnestus mõned köögitasapinnad üsna edukalt tühjendada 😉 muidugi on igasugu kraami seal veel piisavalt, aga üle tüki aja siiski suhteliselt viisakas vaade.
see jõul
jõudsin just praegu selle mõtteni, et miks ei võiks tänane päev olla nagu kõik teised? selline tavaline. ehh…
aga peab ju arvestama teistega enda ümber ja nende ootuste-lootustega.
tegelikult on see asi sügavam.
ma olen lihtsalt ilma mingitest asjadest, mida tahaksin – ei, need ei ole materiaalsed asjad – ja pean olema sellega, mis mul on. sest elus ei anta teist võimalust.
igatahes… valgust ja sära teie tuppa ja hinge!
küünlad õhtuks
ma olen veel natuke aega tööl ja siis …
siis ma ei teagi mis saab. umbes midagi sellist, et lähen ostan hulluvast kaubandusest viimased pakkimisvahendid, midagi head kõhu meelitamiseks, ootan harva õhtust trammi, koperdan läbi (arvatavalt) märja õhtu koju ja …
hommikul ärkan üksinda suures voodis, kaisukaru kaisus, 2 teki all ja villased sokid jalas.
oo, mul võiks olla vähemalt unelmad, mis viivad mind reaalsusest kaugemale! aga milleks need ikka? tumedat tuska toob langemine unelmaist keset oma elu. nagu ootamatu ärkamine unenäo sügavusistki.
mitu küünalt ma ostan?
kõige pikem sissekanne
mul on see aken, kuhu saab blogisissekannet lisada, umbes tund aega lahti olnud. nagu tahaks midagi kirjutada, aga ei õnnestu sõnu õigesti siia manada. või pigem tulevad saamatud laused välja. või tegelikult on see ju seesama.
nüüd on möödunud veel 2 tundi. aitab. ju ikka ei suuda end piisavalt kokku võtta, et midagi tõeliselt olulist öelda.
Viimsi LT taastulek :)
juba laupäeval avastasin, et mahapõlenud Viimsi Lihatööstusele kuuluv putka meie turul on jälle avatud. kaesin õuest – õige tädi letis ka. torman sisse ja selgub, et näe, mu lemmiklihatööstus jälle töötab! sedapuhku küll hoopis Tamsalu lähsitel, mida kinnitab ka Virumaa nädalaleht.
igatahes, on lõppenud peata hulkumine normaalse vorstitoote otsinguil 🙂