Kuu: november 2004

Olen lootusest joobund,
illusioone endale loon
Su kiirtest punuksin pärja ma suure,
siis prooviks pähe –
vaat mis soovid mul on.
Oo saatus suurim,
oled jõudu proovinud mul
Su teel, mis ohtlik,
kuid siiski nii võrratu,
valisin raja,
kus seiklemas käin.
Oo arm, kas kuuled?
Oled saatus sinagi mul
Su veetlev pilk,
vahel vallatult piidleb mind,
rahutuks tihti teeb hinge mul sees.
Mööduvad sekundid,
mööduvad minutid, tunnid
Osutid tiirlevad,
aeg aina kiiremalt kaob
Rohkem ja rohkem
end kärmemalt kõndima sunnin,
Niikaua, kui kellal on aeg ümber saand.
Oo soovid suured,
mida aeg kaasa endaga toob
Oo anna andekus,
ühele rikkus
ja teisele,
kolmandal lootus ja rõõm.
Oo sõbrad kuulge,
on teilegi see laul
Taas tahaks võtta selle vaasi
või klaasi, mis veini täis pilgeni,
rüübata mehine sõõm.
sõnad ja muusika Tõnis Mägi

I
jääd tahaksin karjuda
ma seni kuni suudan
jääd tahaksin karjuda
jääks kuni kylmub mu hääl
kuid mul tuleb harjuda
see ei midagi muuda
pean endasse varjuma
sest niikuinii Sa ei jää
II
torm tapleb vastu minu linna myyri
Su silmad kaovad udu embab neid
mu käsi kompab koju jõudmaks tyyri
kuid selle ette jääst on tekkind sein
autor mulle teadmata