telliti mult haugiretsept ning leidsin selle raamatust “Meie kalad meie laual” (L. Petti, E. Pihu). kuna tellijaks õllelemb meesterahvas, siis see oligi valiku juures määrav 😉
kilose haugi kohta võta 1/2 liitrit õlut, 2 suurt sibulat, 1 loorberileht, petersellilehti, soola, pipart, 100g võid.
puhastatud haugi hoia 20 minutit nõrgalt hapus äädikavees, nõruta majapidamispaberil, hõõru soola ja pipraga.
õlu ja sibul pane sobiva suurusega potti, lase keema, tõsta haug sisse ja lisa või. kui tõuseb uuesti keema, keera kuumus väiksemaks ning keeda tasasel tulel umbes 15 minutit.
Kuu: aprill 2004
shopping kui elustiil??
laekus mulle paar päeva tagasi Kaubamaja kliendiajakirja uus number. ilus, paks, läikpaberil. ja juttu peamiselt shoppingust kui elustiilist. uhh.
Sopping kui elustiil
Veel paarikümne aasta eest tähendas nädalavahetus pigem kalaleminekut, spordisaali või jalutuskäiku metsas, tänasel päeval suundutakse üha enam kaubanduskeskustesse. Kaubanduskeskus konkureerib nii trenni, kino, teatri kui ka kõduga, sageli isegi tööga. Ja sinna ei minda mitte ostma, vaid šhoppama.
Šopping kui uus elustiil tähendab inimeste tava lihtsalt jalutada, nautida vaateaknaid ja väljapanekuid, tutvuda valikutega, otsida ideid, saada inspiratsiooni. Šopping on tänapäeva ühiskonnas eelkõige üks võimalikke aja veetmise ja suhtlemisvorme. See on suhtlemine omavahel, interjööriga, brändidega, ka maailmaga. Eestis ei ole Viiendat avenüüd, mida mööda tippmoe hõngu enesesse ahmida. Viru Keskus toob aga osakese sellest seni kättesaamatust maailmast meile käeulatusse.
mhh. päris masendav. lisaks grammatilisele järjepidematusele tehakse selgeks, et selline looduses käimise asemel mööda kaubakeskusi kollamine ongi normaalne ja positiivne? et kogume kõik rohkem raha, et see kõik uute asjade peale ära kulutada? suurendame tarbimishullust?
…
…
…
mälestus
sirvisin luuleraamatuid. neid, mida mulle nooruses lugeda meeldis. ja korraga potsatasin keset ühte raamatut ajas tagasi nii 17-18 aastat. aega, kui olin puberteet ja hädas oma tunnetega. kui peale ühte suurt kriisi võttis mu ema tollesama, juba enne mu sündi välja antud raamatu ja luges sealt mulle ette mõned luuletused. ma pole ammu seda raamatut sirvinud ja ei uskunud, et see kõik on nii selgelt meeles ja ikka veel nukruse, soojuse ja läheduse hinge toob. et ma veel tunnen niimoodi. et ma olen veel nii elus.
muusikasoovitus: Nightmares On Wax – Les Nuits
väike päike..
peale kamatahvlit tundsin, et jälle elan – mõnda aega.
teise tahvli surusin tahtejõudu kokku võttes külmkappi, koos supipotiga.
kiusatusest eemalehoidmiseks lähen magama.
magamistuba ja köök on korteri eri otstes.
arvutist külmkapini on 5 lühikest sammu (või 3 pikka).
ma ei taha mõeldagi kõigele, mis ma pean homme ära tegema.
tibimõtted vol.2
nutt ja hala.
ma vist ei leiagi sel aastal normaalseid vaba-aja jalatseid. ühed mitte-vaba-aja omad ma nüüd sai, aga need sobivad umbes 2 paari pükstega mu garedroobist ja arvatavalt mitte ühegagi mu pikkadest seelikutest. aga kõik muud olid veel hullemad. ma saan aru, et mood ja kõik, aga väidetavalt on praegu siiski suhteline moevabadus. miks siis mitte jalatsiturul??
lihavõttetort
et pühadest mitte märkamatult mööda libiseda, pakun välja ühe beseekoogi.
100g mandleid
4 munavalget
50g suhkrut
100g vahukoort
aprikoosikompotti
jahvata mandlid. vahusta munavalged kõvaks vahuks, lisa alles lõpus suhkur ja mandlid ning sega kergelt läbi. eelsoojendusega 175-kraadi kuumuses ahjus küpseta 20 minutit.
peale jahtumist vahusta vahukoor, kata kook sellega ning kaunista aprikoosidega 😉
lihav
et p
päevalill tänaseks õhtuks
ma ei tea, mismoodi see päevalilleke Pärispea randa jõudis. tuult, merd ja kive trotsides ta seal eelmise suve lõpus kasvas ja püüdis päikest. kingin ta ka kõigile selle lehe külastajatele 😉
emarõõmud ;)
laps on voodis selili, käed õieli, kisab ‘emme siia, emme siia, emme anna kalli!’
.. siis hoiab kõvasti-kõvasti mu kaela ümber kinni, sosistab ‘kalli-kalli’ ja teeb mopsti ka 😉