pinus pinus

nii, nüüd ma hakkan tõsisemalt pinustega tegelema.
muide, pannes google otsinguks “pinus cembra”, saab tulemuseks spondeeritud viite lehele Amazing Penis Secrets (ma ei saa linki panna, sest ma ei läinud ju sinna lehele). iseenesest päris huvitav, et pinusest saab penis..

aga seedermännid, hoidke nüüd alt, siit ma tulen!

vürtsikad juustuküpsised

ootan juba terve päeva, millal fikon oma suurepärase jänesehautise retsepti üles paneb (tõesti, läks napilt, et ma panni lakkuma ei hakanud :P). aga seniks pakuks hoopis küpsiseid. on sellised soolased ja sobivad hästi õlle või veini kõrvale, aga lähevad ka niisama alla.
300g jahu
300g riivitud Shveitsi (või mingit muud pikantsemat) juustu
300g võid või margariini
2 muna
muskaatpähklit, cayenne- või chillipiprapulbrit
seesamiseemneid, purustatud mandleid, köömneid
määrimiseks 1 munakollane ja 1spl piima
Vahusta kausis rasvaine. Lisa ükshaaval munad, eelmine tuleb enne järgmise lisamist korralikult rasvainesse segada. Seejärel sega taignasse jahu, lisades seda vaheldumisi riivitud juustuga. Maitsesta muskaatpähkli ja piprapulbriga. Pane taigen toidukilesse ja aseta umbes üheks tunniks külmkappi.
Seejärel rulli taigen jahuga kaetud laual umbes poole sentimeetri paksuseks ja lõika koogivormidega küpsised välja. Pane ahi sooja 180 kraadi peale. Sega omavahel munakollane ja piim ning pintselda küpsised seguga. Puista küpsistele seesamiseemneid, mandlilaastusid, köömneid vastavalt maitsele.
Küpseta umbes 10 minutit.
maitseaineid võib panna üsna palju, nii et taignas ikka tunda on. muidu lahtub kuidagi ära küpsetamise ajal 🙂
ahjus on mul ka kauem olnud kui 10 minutit. seni kuni pealt kuldseks saavad. minu kogemus ütleb, et kui neid küpsetada siis, kui muu pere kodus on, kaovad need küpsised kiiremini, kui uus portsjon ahjust välja tuleb..

kaubamaja ja vein

.. ei käi kokku, nagu ma jälle kord äsja tõdema pidin. miks ei võiks ühes kesklinna ennast eliitpoeks pidavas asutuses olla normaaaaalset veinivalikut? midagi sealt ju leiab, aga valik on .. veider. carmenere’i, mu lemmikut, oli täpselt 2 sorti. seekord siis valisin 1997a tempranillo hispaaniast.
järgmine kord teen ikka tingi sisse ja astun stockmanni alkoholiosast läbi.

töövõit

igatahes sain ma lõpuks miskit tehtud ka täna. kogu ajakasutusoskamatuse kiuste. paremat kätt on tekkinud uus link: kokkaja. mitte et see nüüd väga erilist tööd oleks nõudnud, aga ma ju võin selle töövõiduna kirja panna? eriti siis, kui sinna sisu ka tekib 🙂

kadunud aeg vol.2

jälle olen jõudnud sellisesse seisu
et midagi vajalikku polegi nagu eriti tehtud
ja nüüd peab ennast kätte võtma
et teha
sest aega on ju veel küll
nii ühtpidi võttes
aga teistpidi on kiire

kadunud aeg

kuhu kaob mu aeg kui olen kodus?
kogu aeg nagu teen midagi, aga ära tehtud ei saa. no midagi saan ka. iga söök saab ükskord valmis ja iga mail kirjutet. lihtsalt kui on asi, mis ei põle, siis jääb ripakile. ja mõni põlev asi ka. ja hästi palju jääb tegemata, mida ikkagi tahaks teha. ning kogu aeg on tunne, et lapsega võiks ka rohkem tegeleda. kuhu see aeg siis ikkagi kaob?