lumekuma

mõnusat laia lund sajab. minu akna taga suunaga vasakult paremale (langev diagonaal, pildilises mõttes ei tule päris niimoodi kasuks). kajakas, kes tavaliselt vastasmaja korstnasuitsus end soojendab, on kaaslase leinud ja tiirutab ringi. helekumav valgus, millist väga tihti ei olegi me kliimas ja mis hiljemalt paari tunni pärast nagunii kaob. nii et kui ma ükskord õue lähen, on juba pime. aga praegu on mõnus ja heameelega mängiks ka lendavat kajakat 🙂