tulles ja jäädes

tulles ja jäädes on vaikus
hurmavas õhtus vaevata rõõm
hämardudes veel vaikus tiheneb
viimane veinisõõm
täna õhtul joomata jääb
tuulte poolt kaitstud süles
pilvede liikumist näed
pilgu jätadki üles
rahu ja vaikus teeb valu
haiget saab igal teel
ent ikkagi veel kord sa palud
tahan tunda ja olla ma veel!

saapad

mind juba kummitavad saapad. ei saa olla et ei ole saapaid! poed on täis, aga kõik on nii kohutavalt valed! kui ma ostan need kitsa nina ja peene kontsaga, pean ma kogu oma garderoobi välja vahetama. seemisnahksete tegumood on normaalne, aga meie kliimas hele seemisnahk?? siis on veel selline variant, mis on vanainimeste saapad. aga ma tahan mõnusaid tugevaid pika säärega noore inimese saapaid seeliku juurde, mis ei ole peenikese nina ega peenikese kontsa ega ka mitte hiiglakõrge platvormtallaga. kust, ah?? kaua ma pean veel saapaid unes nägema?!?!

yxainuke tunne

yxainuke tunne on puhas
yxainuke sõna ei laima
teisi sõnu on tuhat
yhte sa ise ei aima
see sõna on kõigile kanda
see sõna on kõigile luua
vaikides enesest anda
ja uuesti endasse tuua
K.M. Sinijärv

logimisest

kuulge see ei ole üldse selline weblog, eksole. et peaks nagu päevikut või nii. poolik on ka kogu see krempel. nii sisu kui välimus. homme pole see enam võib-olla üldse selline, nag täna.
mul käib päevas läbi pea tuhandeid mõtteid, aga ma ei pane neid küll siia kirja. kuigi mingi päev võib-olla hakkan panema ka. aga seniks tänan tähelepanu eest 🙂

hymn

yha uuesti & uuesti
justkui oleks kaotanud midagi
igavesti
& kui sa homme tuledki ytlema
et oled miskit leidnud
ei aita see enam
miskipärast pole täna õhtu taevas
yhtegi tähte
kõik mis minust jääb
on vaid peotäis liiva
& siiski olen ma veel sinuga
siiski & alati
yha uuesti & uuesti
& ykskord su käte vahel tõusen veel
& olen hell su vastu
& naeratan
& kõik on nii
ngu tuhandeid aastaid
alati