Unfinished Sympathy

I know that i’ve been mad in love before
And how it could be with you
Really hurt me baby, really cut me baby
How can have a day without a night
You’re the book that I have opened
And now i’ve got to know much more
The curiousness of your potential kiss
Has got my mind and body aching
Really hurt me baby, really cut me baby
How can you have a day without a night
You’re the book that I have opened
And now I’ve got to know much more
Like a soul without a mind
In a body without a heart
I’m missing every part
Shara Nelson
http://www.massiveattack.co.uk/

veel üks kaotus

Sellel õhtul me istume vaikides. Sa oled lõpetanud oma tegemised ja vajud diivanile mu selja taga. Mina pole end juba mitu minutit liigutanud ega öelnud midagi. Ma istun toolil ja vaatan aknast välja. Sina näed mind, aga mina sind ei näe. Ma võiksin keerata pead ja vaadata sulle otsa, aga ma ei tee seda. Ma ei tea, miks ma ei tee. Tegelikult ma ju tahaksin seda teha. Ja ma tean, et kui ma seda teen, ei suudaks ma lahkuda. Miskipärast olen ma pähe võtnud täna mitte jääda, kuid juba ma kahetsen oma otsust. Kuid ma olen selle sulle välja öelnud ja nüüd ei või ma sellest taganeda. Minu jonnakus või kangekaelsus või kuidas seda kutsudagi, ma tahan, et sa võtaksid mu sõnu sellistena, nagu nad on ja seetõttu ma tean, et ma lähen. Kuigi ma ei taha. Ma tean, et sa tead seda, istud mu selja taga diivani peal, tead, et ma ei taha minna ja mõtled, miks ma seda ikkagi teen. Ja ehk loodad, loodad, et ma ikkagi ei lähe, jään sinuga. Aga sa ei palu mind, ei küsi minult midagi, istud vaikides nagu mina ja põrnitsed öösse. Silmanurgast näed sa mu selga.
Kui ma lõpuks tõusen ja sinu juurde tulen, naeratad sa mulle kummaliselt. Ma olin esimene, kes vaikis, nii ma ka esimesena katkestan vaikuse: “Mis on?”, mille peale sa naeratad mulle veel korra ja ütled: “Sina kaotasid”. Ma tunnen, kuidas midagi mu sees tahab välja saada, aga ma hoian seda veel tagasi. Ma mõtlen hoopis sellele, et tegelikult kaotasin ma juba väga ammu, juba enne seda, kui sa mind teadsid, ammu-ammu enne. Ma ei saa seda sulle ütelda, ma ei suudaks seda sulle seletada ja kuigi sa mõistad mind nii hästi, pole ma kindel, kas sa seda suudaksid mõista. Ma jätan selle sulle ütlemata. Seisan hoopis su ees ja vaatan sulle silma. Ning ei taha minna ja sa näed seda. Aga ma panen jaki selga ja lähen, jättes sind diivanile istuma.

tavaline teisipäev

hommikul jäin tööle hiljaks, nagu ikka. täiesti kindel, et ma jään igal juhul tööle natukene hiljaks, ükskõik mis kell päev ka ei algaks.
käisin pangas ISIC-kaarti nõutamas. kõik oli kena, tibi võttis paberid vastu .. ja helistab 3 tunni pärast, et ei saa. studentild pole vanusepiirangut, aga scholaril on. kuna pole tegu kõrgkooliga, siis ongi hambad.. et nad ka kohe ei võinud öelda! ma olin juba niiii rahulolev..
ja saapaid pole ma ikka leidnud. hea, et midagi ikka on ning päris paljajalu ei pea käima.
üle õige jupi aja võtsin kaamera ja statiivi ja tegin mingeid õhtupilte linnas. seedin neid veel natuke, enne kui lingin 🙂
oh imet, olen veel üksi kodus. päris hea ja rahulik on kohe..

surematus

maailma loomisest saati
oled sa otsinud
püüdes saavutada surematust
oled püstitanud püramiide ja pidanud sõdu
oled loonud ja hävitanud
oled tormanud
ning jäänud mõtetes seisma
oled kõndinud läbi tüüne mere
ja võidelnud lainetes
oled süüdanud tuld
oled armastanud ja vihanud
oled sigitanud ja tapnud ja näinud hääbumist
oled olnud valmis surema lapikese maa ja killukese taeva pärast
oled istutanud tammesid
enne kui said teada
su surematus on lastes

rahu

Vaikusse, valgusse, puhtusse
minna suudan, kui ületan enda.
Sinusse usun kui kindlasse linna,
ära siis minema lenda.
Kõik, mida tunnen pean vaikima maha
Sina… sina vaid vaikuses kajad
Tahan ja tahan nüüd taevaste taha
küllap siis seda on vaja
Tahan ja tahan nüüd taevaste taha
selleks mul sindki on,
selleks mul sindki on vaja!
Mul on su ilu vaja,
mul on su elu vaja,
mul on su hinge vaja,
sinu ilu vaja,
sinu rahu vaja mul on
Mul on su ilu vaja,
mul on su elu vaja,
mul on su hinge vaja,
sinu ilu vaja,
sinu rahu vaja mul on
Urmas Alenderi sõnad Rein Rannapi muusikale

Bassic..

hea link Air’i all mulle antud…
täiendaks seda.
unenäost tulnud mäng
olematusest saanud sõnad
mõttetud mõttetud
haarata ajast
& joosta
tõmmata tühjust üle vaikuse
mängus mis tundus nii lärmakas
& kuulda veel
sõnu & sõnu & sõnu
sirutet käsi tõusta lendu
& maanduda hommikus