tasakaal

kõik mida ütlesin sulle
on seesama
mis luited rannal
ja aeg neid sõnu vaid kannab
homme taas mind vaatad
seda veidike tuttavat nägu
mille ümber pole veel mälestushägu
need tuuled & tormid
me ümber
meid siit siiski ei vii
vahel vaid lasevad priiks

udu

väljas on nii sürreaalne udu. algas tee peal nagu sein, äkki ja ilma üleminekuta. tänavalambid ja autotuled olid udus hoopis muud, kutsuvamad ja salapärasemad. pean ainult ennast kiruma, et mul ühtki tühja filmi tagavaraks pole. oleks tahtnud pildistada udu öös.